Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Ilmateenistuse lumekaart

Hülgerand merikotkaga

Hallhüljes        Halichoerus grypus

Täna hommikuga saame tõdeda, et lumikate on kogu Eestis ( eile oli Vilsandi rahvuspargis lund pea olematult).

Kui Kagu-Eestis on pakast üle paarikümne kraadi, siis hülgelesilas ainult neli miinuskraadi. Veesooja üle paari kraadi. Merejää tekkimiseni peavad pakaselised ilmad edasi kestma.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Koduvarblane, isaslind (www.loodusemees.ee)

Koduvarblane        Passer domesticus

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Tamme-Lauri tamm ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 243          Eesti vanim puu  

Tamme-Lauri tamm. Uuringute järgi läks puu kasvama 1326 aastal ja on praeguseks ligikaudu 680 aastat vana.

Loe puuhiiglasest: LINK

Rasina remmelgas

Rekord nr. 244     Eesti jämedaimad puud

Nendeks on Tamme-Lauri tamm ja Rasina remmelgas.

EOÜ kuldnoka aasta uudised

Fotod Arne Ader

Raudkull on lennanud kuuri ( www.loodusemees.ee )
 

Sarnaselt mitmete teiste põllumajandusmaastike lindudega on Eestis väga levinud ja tavalise linnuliigi kuldnoka arvukus kogu maailmas kahanemas. Põhjuseks on intensiivistunud maaharimine. Siiski levib ka arvamus, et kuldnokkade arvukuse kahanemise on tinginud suurenenud röövlindude populatsioon.

Suurbritannias uurisid ornitoloogid 36 aasta jooksul kogutud talviste aialindude vaatluste andmeid ning otsisid vastust küsimusele, kas raudkulli süüdistamisel värvuliste arvukuse vähenemises on alust. Brittidest aialindude vaatlejad panevad kirja oktoobrist märtsini toidumajade juures askeldavate liikide iganädalase suurima arvukuse, samuti kõik märgatud röövlindude rünnakud.

 TÜ Eesti samblasõbrad

Harilik lehviksammal (foto autor Silvia Pihu, Samblafoto võistlustöö 2013)

Harilik lehviksammal         Ptilium crista-castrensis

Harilik lehviksammal on väga kena, miniatuurset sõnajalga meenutava välimusega.

Harilik lehviksammal kasvab niisketes toitainerikkamates okasmetsades maapinnal, kus ta võib moodustada ulatuslikke särav- või kollakasrohelisi vaibandeid.