Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Olid valged jõulud

Ilmastik oli jõulupühade eel väga muutlik. Aegajalt sadas vihma, mis läks üle lumesajuks. Korduvalt kattus maapind lumega, mis jälle ära sulas.

Jõululaupäeval oli väga soe. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis ligi kolme kraadini ja sadas vihma. Lumi kadus kõikjalt, muld sulas üles ja teed muutusid poriseks. Järgmiseks hommikuks (25.12.) oli aga siinkandis juba uuesti lumi maas ja päeva jooksul tuli lund korrast juurde.

Jõulu esimesel pühal oli lastel juba võimalik kelguga mäest alla lasta. Laupäeva hommikul (26.12.) kattis maapinda ligi kümnesentimeetrine lumevaip. 26.12. kuni 28.12. oli õhutemperatuur ööpäevaringselt miinuspoolel ja korralik suusalumi püsis maas 3-4 päeva. ’

Tekst Margus Ots

Foto Arne Ader

Kuldnokk ( www.loodusemees.ee )

Võib tunduda kummastav, kuid kevadekuulutajat kuldnokka võib Eestis näha ka külmakraadidega südatalvel.

Kuigi praegu, jaanuari alguses on valdav osa 200 000 – 250 000 Eestis pesitsevast kuldnokapaarist siiski Lääne-Euroopas asuvatel talvitusaladel, meelitavad soe sügis ja suhteliselt soe talve algus igal aastal 200–2000 kuldnokka Eestisse talve veetma. On tõenäoline, et järjest soojemaks muutuvatel talvedel näeme kuldnokkasid Eestis talviti tõenäoliselt rohkemgi.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Tutt-tihane

Tutt-tihane       Parus cristatus

Tutt-tihane on männimetsade liik, keda väljaspool metsaalasid kohtab suhteliselt harva. Kuna kaameraga toidumaja suure metsa vahetus läheduses, on oma pesitsusalal tegutsevat tutt-tihast õnnestunud ka kaameras nii mõnelgi korral kohata. Tutt-tihane on Eesti tihastest kõige paiksem liik ja ta püsib pesitsusterritooriumi ümbruses ka talvel.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Musträsta isaslind on süsimust, vaid nokk ja silmarõngas on kollased. Noorlindude nokk muutub kollaseks alles teisel eluaastal (www.loodusemees.ee)

Musträstas        Turdus merula

Aedades näeb musträstaid enamasti juba varahommikuti hämaras, mil nad põõsastelt ja puudelt varisenud marju ning õunu, aga ka toidumajalt maha pudenenud seemneid või rasvapallide tükikesi otsivad.