Uue aasta auks - auuu!
Tegemist on Yellowstone’i rahvuspargi (USA) Wapiti hundikarjaga, kes Junction Butte huntidega vastamisi uluvad. Video lõpus on näha, kuidas nad vaikseks jäävad ja teise karja suunas vastust oodates kuulatama jäävad.
Tegemist on Yellowstone’i rahvuspargi (USA) Wapiti hundikarjaga, kes Junction Butte huntidega vastamisi uluvad. Video lõpus on näha, kuidas nad vaikseks jäävad ja teise karja suunas vastust oodates kuulatama jäävad.
Tekst ja fotod: Urmas Sellis
Läinud jõuluaeg ei toonud ainult tavapäraselt särisevaid verivorste, vaid õige paljudele ka taaskohtumiste mõnusat särinat. Pole veel teada, kas see info jõuab just kõigile sadadele tuhandetele inimestele üle maailma, kes 2013. aastal jälgisid merikotka veebikaamera kaudu
"Rotiaasta". Asko Künnapi kujundatud aasta looma vapp.
Eesti Terioloogia Selts koostöös MTÜ Aasta looma, Looduskalendri, Tallinna Loomaaia, Eesti Loodusmuuseumi, RMK ja Eesti Jahimeeste Seltsiga on kuulutanud aasta 2021 loomaks roti.
Igal aastal kuulutatakse pidulikult välja „aasta tegijad“, et neid tiitliga austatud liike rahvale järgneva aasta jooksul lähemalt tutvustada. Juba 8 aastat on tehtud valik ka imetajate seast. Lõppenud aastal olid fookuses nahkhiired – kõik 12 liiki. Nende salapäraste öiste tiivulistega said Eesti inimesed tutvuda muuseumites näitustel, ringkäikudel looduses, vestlusõhtutel, läbi videopilti edastava kaamera ja veel mitmel viisil.
Eesti Ornitoloogiaühing tervitab oma 100. juubeliaastat ning järjekorras kahekümne seitsmendat aasta lindu kuldnokka.
Kuldnokka (Sturnus vulgaris), täpilise musta sulestiku ja kollase nokaga kevadekuulutajat tunnevad kõik. Neil, kel kuldnoka pesakast aias või kodulähedases pargis, on aga veebruari lõpp – märtsi algus ootust täis: just siis saabub kuldnokk talvitusaladelt Eestisse pesitsema, pälvides tähelepanu oma kõlava ja mitmekesise lauluga. Kuid seda, kuidas toimub paarilise võlumine, pesaehitus ja poegade kasvatamine ning põnev on kuldnoka elu-olu, saab kogu 2021. aasta jooksul lugeda aasta linnu kodulehelt ja Eesti Ornitoloogiaühingu postitustest.
Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula
Fotod Arne Ader
Härma müür Piusa jõel ( www.loodusemees.ee )
Rekord nr. 237 Meie kõrgeim liivakivipaljand – Härma müürid.
Härma müürid on liivakivipaljand Piusa jõe kaldal. 43 meetri kõrgune ja kuni 150 meetri pikkune. Müürid on Piusa jõe maastikukaitseala koosseisus.
Loe Piusa ürgloodusest: LINK
Tuhala nõiakaev
Rekord nr. 238 Meie suurim karstiala
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.