Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Taaskohtumise särin

Tekst ja fotod: Urmas Sellis

Läinud jõuluaeg ei toonud ainult tavapäraselt särisevaid verivorste, vaid õige paljudele ka taaskohtumiste mõnusat särinat. Pole veel teada, kas see info jõuab just kõigile sadadele tuhandetele inimestele üle maailma, kes 2013. aastal jälgisid merikotka veebikaamera kaudu 

Linda

Sulev

Aasta loom 2021 on rott 

Avapilt
Aasta loom rott. Asko Künnapi kujundatud vapp.
Sisu

"Rotiaasta". Asko Künnapi kujundatud aasta looma vapp.

 

Eesti Terioloogia Selts koostöös MTÜ Aasta looma, Looduskalendri, Tallinna Loomaaia, Eesti Loodusmuuseumi, RMK ja Eesti Jahimeeste Seltsiga on kuulutanud aasta 2021 loomaks roti. 

Igal aastal kuulutatakse pidulikult välja „aasta tegijad“, et neid tiitliga austatud liike rahvale järgneva aasta jooksul lähemalt tutvustada. Juba 8 aastat on tehtud valik ka imetajate seast. Lõppenud aastal olid fookuses nahkhiired – kõik 12 liiki. Nende salapäraste öiste tiivulistega said Eesti inimesed tutvuda muuseumites näitustel, ringkäikudel looduses, vestlusõhtutel, läbi videopilti edastava kaamera ja veel mitmel viisil.  

Tere tulemast kuldnokk, aitäh tuttpütt!

Eesti Ornitoloogiaühing tervitab oma 100. juubeliaastat ning järjekorras kahekümne seitsmendat aasta lindu kuldnokka.

Kuldnokka (Sturnus vulgaris), täpilise musta sulestiku ja kollase nokaga kevadekuulutajat tunnevad kõik. Neil, kel kuldnoka pesakast aias või kodulähedases pargis, on aga veebruari lõpp – märtsi algus ootust täis: just siis saabub kuldnokk talvitusaladelt Eestisse pesitsema, pälvides tähelepanu oma kõlava ja mitmekesise lauluga. Kuid seda, kuidas toimub paarilise võlumine, pesaehitus ja poegade kasvatamine ning põnev on kuldnoka elu-olu, saab kogu 2021. aasta jooksul lugeda aasta linnu kodulehelt ja Eesti Ornitoloogiaühingu postitustest.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - LXXXII osa

 Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Härma müür Piusa jõel

Härma müür Piusa jõel ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 237        Meie kõrgeim liivakivipaljand – Härma müürid.

Härma müürid on liivakivipaljand Piusa jõe kaldal. 43 meetri kõrgune ja kuni 150 meetri pikkune. Müürid on Piusa jõe maastikukaitseala koosseisus.

Loe Piusa ürgloodusest: LINK

 

Tuhala nõiakaev

Tuhala nõiakaev

Rekord nr. 238     Meie suurim karstiala

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.