Teated
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Videod
Toimetab Marek Vahula
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
Metskits ja hiireke
Sisu
Koolivaheajal näitame mõnda rajakaamera videot, mis lastele on eriti meeldinud.
Kuidas hundid mõjutavad ökosüsteeme
Avapilt
Sisu
Küsimus, kuidas hundid ökosüsteeme mõjutavad, on teadlasi paelunud pikki aastaid. Üheks vaieldamatuks faktoriks on muidugi tõsiasi, et hundid vähendavad saakloomade arvukust. Teine, väga populaarne, kuid teadlaste hulgas sugugi mitte üksmeelselt kinnitatud viis on nn troofiliste kaskaadide teooria.
Selle teooria järgi muudavad hundid saakloomade käitumist, vähendades sõraliste pikemaajalist viibimist ja taimestiku söömist teatud piirkondades, kus huntidel on neid kerge kätte saada - näiteks jõgede ääres. See lubab jõeäärsel taimestikul paremini kasvada, mõjutades kogu ümberringset elustikku ning isegi jõesängi kujunemist (nt mullastiku erosioone ära hoides). Sellest tehti ka internetiavarustes laialdast populaarsust kogunud video pealkirjaga “Kuidas hundid jõgesid muudavad”.
Ilma-aasta 2020
Kirjutas ja Kuku raadio Ilmaparandajas luges Kristel Vilbaste
Fotod Arne Ader, Urmas Tartes
Jääpurikad ( www.loodusemees.ee )
Kui teised proovivad ikka ilma ette ennustada, siis vähemalt detsembris püüan mina aastale tagasi vaadata. Aastat varjutasid kõige pisemate olendite tihedam vaatlus, viirused kippusid inimesi tubadesse sulgema, kuid senisest enam käidi ka matkaradadel ja arendati potipõllundust. Vaatasin oma märkmetest järgi, mis pani looduses minu südame sel aastal valjemalt põksuma:
Leethiir sööb naati
Talilinnukaamera - salutihane
Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Veebikaamera kuvatõmmis Biker, LK foorumist
Foto Arne Ader
Salutihane Parus palustris
Üks tihaseliikidest, kes talilinnukaamera ette satub, on ka salutihane, endise nimetusega sootihane. Talvel tegutsevad salutihased segasalkades koos teiste tihastega ning külastavad siis ka lindude toidumaju. Lisaks peamiselt putukatele ja teistele väikestele selgrootutele on salutihase toiduks talvepoolaastal ka seemned.
Vaatame Eesti loodusrekordeid - LXXXI osa
Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula
Foto Arne Ader
Rekord nr. 234 Eesti sügavaim puurauk
Puurauk on sügavusega 815 meetrit ja asub Kärdla kraatris.
Kärdla kraatri lühike uurimislugu: LINK
Osmussaare pank ( www.loodusemees.ee )
Rekord nr. 235 Sügavaim koht meres.
Eesti territoriaalvete sügavaim koht jääb Osmussaarest põhja poole. Sügavust 140 meetrit.
Looduskalender
Minu Looduskalender
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Kes teevad Looduskalendriga koostööd
Lugemistuba
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Vana Looduskalender
Väljaandja: MTÜ Fenolo. Veeb: Reisijutud.com. Pildid, videod ja helid on õigustega kaitstud!
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud teabe allikale ja autoritele.
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud teabe allikale ja autoritele.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies