EOÜ annab teada

Suurel linnuõhtul tunnustas Eesti Ornitoloogiaühing parimaid aasta linnu tuttpüti digijoonistajaid.

Teisipäeval, 8. detsembril sel aastal veebis toimunud traditsioonilisel suurel linnuõhtul tunnustas Eesti Ornitoloogiaühing parimaid aasta linnu joonistajaid. Eesti Ornitoloogiaühingu ning Haridus- ja Noorteameti korraldatud aasta linnu joonistusvõistlusele olid digikultuuriaasta puhul oodatud digijoonistused. Hindamisele pääses kokku 958 tööd erinevatest paikadest üle Eesti.

Kuni 10-aastaste osalejate hulgas nimetas joonistusvõistluse žürii esikoha vääriliseks Albert Linna, teise koha sai Evelina Matjušenko ja kolmanda koha Jesenia Svarts.

Eeltalvine ilm. Pühajärvel oli hommikul 7 külmakraadi. Kagutuult ainult 3 m/s, aga tunnetatavat tuulekülma sellise vaikse ilmaga tervelt -12 kraadi.

Kõrgrõhuala püsib ilmakaarte jälgides arvatavalt nädala lõpuni.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Esimene lumikate esmaspäeval, algas eeltalv

Nädal algas külmade ilmadega. Esmaspäeva ja teisipäeva hommikul kattis maad mõne sentimeetrine lumekord. Lumikate kadus teisipäeva õhtuks.

Esmaspäev (30.11.) oli käesoleval aastal esimene päev talve eel, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi siinkandis miinuspoolele. Negatiivseks kujunes ööpäeva keskmine õhutemperatuur ka kolmapäeval, neljapäeval ja reedel. Nädala minimaalne õhutemperatuur registreeriti neljapäeval (-2,8 °C). See oli ka nädala jooksul ainukene päev, kui siinkandis jäi maksimaalne termomeetrinäit õhus null kraadist madalamaks (-1,1 °C).

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Hallhüljes      Halichoerus grypus

Väiksed miinuskraadid olid täna hommikul ka hülgelesilas, lõunakaarte tuule kiirus oli 8 m/s, aga puhanguti kuni 15 m/s.  Merevee temperatuur on langenud 5 kraadini.

Videos näeme vanaloomade tänavu talvel sündinud noorte „karvakalade“ suuruse vahesid.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lisatoidu pakkumine talvel lindudele on üsna levinud. Põhjapoolsetel aladel on see aga muutnud mitme asulates talvitava linnuliigi, näiteks Põhja-Soomes sinitihaste (Cyanistes caeruleus) ja rasvatihaste (Parus major), talvist levikut. Samas suudab näiteks põhjatihane (Poecile montanus) samas piirkonnas talvitada metsas inimese abita. Seega muudab inimese pakutav lisatoit lindude tavapärast käitumist ning sel võivad olla ka soovimatud tagajärjed, millega lisatoitu pakkuv inimene peab arvestama: ühekülgne dieet, suurem kisklus- ja haigustesse nakatumise risk.