Foto Arne Ader

Sõnajalad õites ( www.loodusemees.ee )

Sõnajalgade õitseaeg pidavat algama jaanilaupäeva keskööl ja õitsemine kestvat tunni, mõningate muistsete lugude põhjal vaid minuti jagu.

Õied avanevad suure tulesärinaga: „Kes sõnajalaõie leiab ja teda hingest hoiab see saavat võime maailma salajasemaid asju teada“ – nõnda arvas vanarahvas.

Sõnajalaõite kohta ei oska miskit kosta, aga müüt on kõigiti ihaldatav ja lummav.

Tegelikult paljunevad sõnajalad eoste abil, mis tuule mõjul laiali kanduvad. Eoste puhul ei ole tegemist seemnetega, vaid hoopis sootute moodustistega.

Kui taimeeos satub looduses soodsasse kasvukohta, moodustub alles eelleht ehk alles seejärel toimub viljastumine ja hakkab kasvama uus sõnajalg.

Lihtsamalt käib sõnajalgtaimede paljunemine vegetatiivselt risoomi abil.

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Kogu väike-konnakotkaste perepilt eilsel õhtul

Väike-konnakotkas       Clanga pomarina

Suur-konnakotkas          Clanga clanga

Fotod Arne Ader

Kahelehine käokeel ( www.loodusemees.ee )

Kahelehine käokeel ehk kaheleheline käokeel        Platanthera bifolia

Rohekas käokeel          Platanthera chlorantha

Pildistas Kristel Vilbaste

Metsmaasikas

Metsmaasikas      Fragaria vesca 

Hõrgu aroomiga metsmaasikatega saab tänavusel „leedoajal“ maiustada pea kõikjal Eestis, aga Lõuna-Eestis saab juba „kõrde ajada“.

Botaaniliselt kuulub metsmaasikas ebaviljade hulka. See kõige maitsvam, aromaatselt punane viljakeha on tegelikult maasikataime õie jäänus ja seemnekesed vilja peal on pähklikesed, mis peidavad endas metsmaasika seemet.

Keskkonnaagentuur ja MTÜ Käoraamat.

Üle-eestilise kaardistamisega kogutakse vajalikke andmeid Eestis kaitsealuste käpaliste ehk orhideede süstemaatika ja leviku kohta.

Miks just käoraamatud kõikidest käpalistest? 

Vastab Toomas Hirse, MTÜ Käoraamatu asutaja ja liige: „Käoraamatud on silmapaistvad ning põhjapoolses Eestis ka võrdlemisi tavalised käpalised, mida iga loodusesõber ära võiks tunda. Nüüd on aga leitud, et Eestis kasvab ka kolmas liik – harilikule käoraamatule sarnane tihedaõieline käoraamat- ning lisaks esineb hariliku käoraamatu isendite seas ka muud välist varieeruvust, mis tekitab palju küsimusi. Nüüd soovimegi selle liigi kohta rohkem teada saada – kus ta levib ning milliseid erinevaid variatsioone neist leida võib!“