Foto VikipeediA

Praegusel ajal näeb kiilassilm sedamoodi välja

Harilik kiilassilm       Chrysoperla carnea

Suvekodusse või suvilasse minnes võid avastada, et Sinu elamises on leidnud omale talvituspaiga õrnade ja läbipaistvate, veidi läikivate tiibadega, meie kodude ümbruses tegutsevad igati kasulikud putukad - harilikud kiilassilmad. Katsu nende sissetungi leebelt taluda sest suvel hävitavad nende vastsed aedades, parkides või kodumetsas hulgaliselt lehetäisid.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

1. osa

Jaanuarikuu lõpupäevil potsatas minu postkasti kiri teadurilt Kevin Le Restilt Prantsusmaa rahvuslikust jahi ja eluslooduse asutusest (Office National de la Chasse et de la Faune Savage; ONCFS) küsimusega, kas temal koos kolleegidega oleks võimalus püüda Eestis septembri lõpus ja oktoobri algul ehk vahetult enne rände algust 15 metskurvitsat. Eesmärk oli paigaldada GPS-saatjad ja lindude rännet jälgida.

Metskurvitsa portree / Foto: Damien Coreau

Foto Arne Ader

Kukerpuu marjad ( www.loodusemees.ee )

Harilik kukerpuu        Berberis vulgaris

Põhja-Eestis ja Läänemaal hulkuja märkab seda põõsast nii avatud kasvukohtades, kui metsateede veertes punaste ja piklike, umbes pooleteise sentimeetriste marjadega, mille otsas ripub niiskete sügisilmade aegu veetilk. Tegu pole puudele jäänud nn „mürgimarjadega“ vaid rahvakeeli barbaristiga või hapumarjapuuga ja need marjad on mahlaselt maisvad, kuid hapud, milles paar-kolm kõva seemet, aga mekivad hästi jalutamise ajal näksida.

Fotod Arne Ader

Urvalinnud kasel ( www.loodusemees.ee )

Urvalind      Carduelis flammea

Metsatundras ja tundras pesitsenud urvalindude läbiränne algas oktoobrikuus ning tuulevaiksemate ilmadega märkame puudel tegutsevaid salkades urvalinde.

Rännatakse suurtes parvedes, kus vahel kuni tuhandeid linde. Meile talvituma jäävate urvalindude arvukus võib aastati äärmiselt kõikuv olla.

Lindude söögimajade lähedusse ilmutakse alles pakaseliste ilmadega, aga ka siis salkades. Armsa olemisega, tundrates pesitsenud linnud inimest eriti ei pelga.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Tiit Keppart

Kännukatik (vääris-elupaiga sammal) kahe kuuseokkaga

Jätkusid sombused ja soojad ilmad.

Hommikud olid valdavalt uduvinesed või udused. Aegajalt sadas udu- või nõrka vihma. Kogu nädala sajusummaks kogunes kolm millimeetrit.

Valgust oli päeval vähe, mis muutis toad hämaraks ja sundis siseruumides elektrivalgust kasutama.

Päike tuli pilvede tagant nähtavale ainult teisipäeval ja reedel.

Keskmine relatiivne õhuniiskus ületas enamikel päevadel 90%, minimaalne langes ilmajaama andmeil 75...92%.