Kirjutas ja Vikerraadio Ilmaparandajas luges Kristel Vilbaste

Kaljo Põllu. Eesti maastik II

“Maale!” hõiskab iga üle kolmekümnese hing kevadeti. Me tahame pista näpud mulda, kõpitseda üles vanaisa ehitatud taluhäärberi, rookida puhtaks põõsastevahed, lõigata õunapuud, süvendada saunataguse tiigi, tuua sinna sibelevad kalad ja võtta murutraktori asemel kanad ja lambad...

Ja nii see algabki!

Kas lisaks hõikele “Maale!” lisandub sellele ka rõõmus “Elama!” “Maale elama!” Kas loovutame mugavuselu looduserütmis võnkumisega.

Senikaua, kui me ei pea maal loomi, võime võnkuda hoopis linna ja maa vahet.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Raagus mets ( www.loodusemees.ee )

Haavapuu on üks puu, mida kõige parem kallistada. Tal on hea sile, otsekui siidine, koor ja võimas okstekroon peakohal. Ja kuigi metsamehed tahavad kõik vanemad haavad maha raiuda, eriti sellised, millel mustad kabjad küljes ehk siis haavataeliku viljakehadega, sest need söövat haavapuudel südame seest, siis just sellised haavad on haavarohuks haigetele südametele, kes tahavad puudega kõnelda.

Haab on olnud püha puu läbi aegade. Ehk veidi-veidi „pahapoiss“ pühapuu, sest temast olevat tehtud Jeesuse ristipuu ja nii on loodud ohtralt kaugete maade lugusid, et just sellepärast haava lehed värisevad.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kesalilled ( www.loodusemees.ee )

Rohurohelise aeg hakkab selleks aastaks otsa saama. Kord on rohelisel lumekuhi peal, küll vihm halastamatult peksmas.

Selliste ilmaga ei suuda enamus taimi iseendaks jääda ja ammugi oma soo jätkamise peale mõelda. Ometi on üks taimeke, kes praegugi oma kollast südant ja valgeid udusulgi külma novembripäikese poole sirutada püüab.

See on kesalill. Tõesti, see taimeke võib õitseda veel lume alt tulnuna, aga ta on ka kevadel esimestel lumesulamislaikudel õieehtes. Niivõrd kiire on tal järglaste saamisega. Pole kindel, kas kõik praegu õitsevad seemned valmis saavad, aga vähemalt taim püüab.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja SA Virumaa Muuseumid

Laiuse voor. Vooremaa ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 52. Laiuse voor.

Eesti kõrgeim ja suurim voor asub Vooremaa voorestiku põhjaosas kuue kilomeetri kaugusel Jõgeva linnast. Merepinnast 145,4 meetrit kõrgemal. Voor ise on järsu lääne ja lauge idanõlvaga, umbes kümme kilomeetrit pikk ja kaks kilomeetrit lai.