Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Raudtamm ( www.loodusemees.ee )

Kindlasti olete märganud, et mõnel tammel on aastaläbi lehed küljes. Kui teistel puhutakse nad sügistormi ajal urhates kaugele ära, siis üksjagu puid ei raatsi oma lehti ära anda ja kannavad krõbisevat rüüd ka keset suurt lund.

Sellise tamme – raudtamme või lesetamme alla on tuulisel sügisõhutul päris hirmtav sattuda, sest puulehed justkui sosistavad omavahel. Millest nad räägivad, sellest saavad aru ainult tõelised puukallistajad, aga õnneks on üksjagu pajatusi meie esivanemad oma järelpõlvede jaoks kirja pannud.

Ja üks erilisematest kõneleb nii:

Keskkonnaamet annab teada

Foto VikipeediA

Saaremaa robirohi

Saaremaa robirohi on taimeliik, mida ei leia kuskilt mujalt maailmas peale Saaremaa. Keskkonnaamet kinnitas selle haruldase taime säilimiseks tegevuskava, mille elluviimisel kasvab liigi ja tema kasvukohtade arvukus.

„Saaremaa robirohi on endeem ehk liik, mida leidub maailmas vaid ühel piiratud alal - Eestis. Seetõttu ongi meie kohustus tagada selle haruldase liigi ellujäämine meie looduses,“ selgitas Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit.

Saaremaa robirohi kasvab madalsoodes, allikasoodes või soostunud niitudel ja vajab piisavalt valgust. Täna on meil teada 71 robirohu kasvukohta, mis asuvad kõik Saaremaa lääne- ja loodeosas. Lähima viie aasta kaitse-eesmärgiks on suurendada kasvukohtade arvu 80-ni.

Projektijuht Margus Ellermaa

Hooaja lühikokkuvõte

2019. aasta hooajal loendati kokku 2,33 miljonit lindu ehk siis veelinde, sealhulgas kahlajaid ja kajakaid. Arvukaimad rändurid olid mustvaeras Melanitta nigra (0,92 miljonit), aul Clangula hyemalis (0,34), valgepõsk-lagle Branta leucopsis (0,3) ja viupart Anas penelope (0,12). Loendustel osalesid Juho Könönen, Jon Jörpeland, Tarvo Valker, Andrea Maier, Annika Forstén, Antero Lindholm, Jukka Salokangas, Kaarel Võhandu ja Aapo Salmela. Teised osalejad ja abilised on ära toodud 3. novembri postituses.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Tuhkur ( www.loodusemees.ee )

Lugesin lugu sellest, kuidas tuhkur ühes talus kõik kanad ära murdis ja üksteise otsa ladus. “Tõhk selline!” hüüab mu maainimese olemus. Mu maakodu on praegu Võrumaal Tohkri külas ehk siis võru keeles Tuhkru külas, kus tuhkur omal ajal samasuguse triki tegi ja ühe ööga kõik mu ämma kanad murdis. Ma kujutan vaid ette tema pisaraid, kui hommikul sellise tapatalgu avastas.

Aga kas tuhkur on ikka nii verejanuline kiskja, nagu neid pilte maalitakse. Olete ilmselt kuulnud, kuidas ta kanadele selga hüppavat ja neid siis järgemööda verest tühjaks imevad. Aga kas kujutate ette, et see pisike tumepruun beeži täishabemega kärplane suudaks „tühjaks imeda“ viisteist kana. Ta läheks ilmselt lihtsalt lõhki.