Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Linnuvaatleja määramisvõistlus - 9. vooru tulemused

Foto Arne Ader

Laulurästas

Laulurästas ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 9. voorus oli 123 osalejat, kellest algajaid 99 ja edasijõudnuid 24. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 19 osalejat, edasijõudnute hulgas kõigile küsimustele õigesti vastanuid sel korral ei olnud. Enne viimast vooru juhivad algajate raskusastmes Ere Uibu 45 punktiga ning edasijõudnute raskusastmes Merike Hiibus 43 punktiga.  

Üheksanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Laululuikedest

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Laululuiged

Laululuiged ( www.loodusemees.ee )

Teisipäeva hommikul läksid luiged, läksid valjult luigates kõrgel metsa kohal. Ja paari tunni pärast oli lumi Tartus maas.

Iga kord, kui Eestis teeb tormi ja vool ära läheb ja järgmisel päeval lahkuvate laululuikede häält kuulen, tuleb mulle meelde 15 aasta tagune elu Peipsi ääres.

Kolisime tollal koos Mikk Sarvega Vilusi külla, algul polnud meil läbitilkuva katusega majakeses vett ega WCd ja voolgi kõikus iga ägedama Kodavere tuulega.

Kopral talvevarud koos

Sisu

 

Kobras saab meie kliimas ellu jääda üksnes siis, kui ta kogub talvevarusid. Kopra söögivarudeks on oksad - enamasti pajuoksad - mis on kinnitatud urgude või kuhilate ette veekogu põhja.

Kopra talvevarude suuruse järgi on ennustatud ka talve - kui kopral on suured varud, tuleb külm talv. Et ennustada, peab aga veekogu ja pesakonna suurust tundma - erinevatel veekogudel elutsevad koprad peavad talveks erinevalt valmistuma.

Video: Remek Meel

Leevikeste lugu

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Leevike pihlapuul

Leevike pihlapuul ( www.loodusemees.ee )

Kuigi ilm tundub praegu nii sügavalt magavat, siis just suurte ilmamuutuste eel muutub kogu taevas häälekaks. Esmalt möirgab puudelatvades torm. Möirgab nii, et inimesed poevad oma soojadesse tubadesse. Aga kui peale tormihoogusid õue minna, siis kostab puudelatvadest imekaunist ja õrna flöödihäält.

Need on lumesaadikud Põhjalast – leevikesed. Leevikese hääl meenutab tõesti vaikset nukrat paaniflöödipala, linnainimesele ehk seda häält, kui puldist auto lahti teha.

Minu vanaema kutsus leevikesi punnpaabudeks. Teate ju küll neid punakõhulisi jõululinnukesi. Päris punase kõhuga isalinnud on oma uhke sulerüü järgi nime punnpaabu saanud vanaaja saksamaa pappidelt, kes samuti uhket punast rüüd kandsid.

Miks on putukad nii väikesed?

Miks on putukad nii väikesed?
Kuidas petta linde?
Keda peame tänama lilleõite eest?

Sellistele ja paljudele teistele küsimustele putukate elust saab vastuseid uuest „Putukaraamatust.” Autorid Tuul Sepp ja Urmas Tartes. Jooniste autor on Inga Tartes.

Aastal 2012 nime „Putukad õhus, maas ja vees” kandnud ja kiiresti läbi müüdud populaarteaduslik raamat on nüüd uues kuues ja uue nimega. Tekst on kaasajastatud, fotod on erksamad, joonised on ehtsad ja algupärased.

„Putukaraamat” on väike retk suurde putukariiki. Nii lapsed kui nende vanemad saavad teha esimest tutvust mitmete Eestis ja ka mujal maailmas elavate putukatega. Kui osata putukaid ja nende toimetamisi märgata, on kogu maailm värvikirevam, mitmekesisem ja põnevam.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.