Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Hundid ja koerad: Rapla sute juhtum

Sisu

Vahel hundid ja karjakaitsekoerad tolereerivad teineteise lähedust, kutsuvad üksteist mängule või lihtsalt uudistavad.

 

On oktoobrikuu. 1. novembril algab Eestis hundijahi hooaeg. Enne seda on aga huvigruppidel vaja jõuda kompromissini huntide küttimislimiidi suuruses. Seetõttu näib, et oktoobrikuu traditsioonide kohaselt on käimas kibekiire hundihirmu õhutamise periood.

 

Kastanipuu

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Kastanimuna

Kastanimuna ( www.loodusemees.ee )

Küllap olete sügist nüüd juba kontides tundnud. Kõik, kes nooruses rasket tööd või sporti teinud või kelle kehakaal vaikselt tõuseb, tunnevad iga tormipoega oma kehas reumanoana torkimas.

Vanarahvas on siinkohal küll igasugu rohtusid välja mõelnud, aga mulle meeldib neist kõige enam end kastanimunadega tohterdamine. Selleks tasub peale lapselapsega kastanikaelkirjakute tegemist ülejäänud munad viinapudelisse pista ja kahe nädala pärast on hüva määrimisrohi valmis.

On ju mul õigus, et juba jõudsite mõelda, et mis kastanimunade?! Need on ju hobukastanimunad, millest rohtu teha saab.

Mis on kuldnokakakas?

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kuldnokad

Kuldnokad ( www.loodusemees.ee )

Lapsepõlves, vist viiendas klassis, juhtus minuga üks kummaline lugu. Loodusõpetuse tunnis õppisime taimede levimist. Mul oli tund hästi ära õpitud, aga kui õpetaja mind vastama kutsus, siis sain kahe. Kahe sain selle eest, et hoidsin hambad ristis ja keeldusin ütlemast, et taimed levivad ka seeläbi, et linnud marju söövad ja siis seemned välja kakavad. Kartsin kohutavalt, et kogu klass hakkab mu üle naerma. Eks igaühel on meist oma kiiksud.

Toomingas

Kirjutas ja Kuku raadio Ilmaparandajas luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Toomingas

Toomingas ( www.loodusemees.ee )

Eesti keel on ääretult rikas keel, kõiges oma lopsakuses ja tohutus sõnadevalikus. Mõne asja kirjeldamiseks on loodud sõnu, mille erinevus ainult pisikestes nüanssides. Aga üks asi, mille jaoks ikka puudus käes, on lõhnu kirjeldavad sõnad. Võibolla on nad unustusse vajunud? Või end teiste asjade kirjeldamiseks loovutanud? Nii nagu sõna “lehkama”, mis omal ajal oli tavaline sõna ka lillelõhna kohta. Kirjutas ju Lydia Koidulagi oma kuulsa luuletuse:

Sind surmani küll tahan

ma kalliks pidada,

mu õitsev Eesti rada,

mu lehkav isamaa!

Kus nüüd tublid keeletoimetajad on sõna „lehk“ asendanud sõnaga „lõhn“ ja seda juba eelmise sajandi alguspoolel. Sõna lehk on meie jaoks tõesti vastik ja kole.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.