Keskkonnaministeeriumi ülevaade

Pildistas Jarko Jaadla

Oktoobris möödus aasta Sindi paisu lammutustööde alustamisest. Tänaseks on langenud paisu kohal elujõus kärestik, millest saavad rõõmu tunda nii kalad, kohalikud kui ka külalised.

„Aasta tagasi kogunes poollammutatud paisu juurde paarsada inimest, kellele lubasime, et aasta pärast on vaatepilt sootuks teine!“ meenutas Keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur. „Nüüd on pilt selline, nagu arvatavasti võis olla ca 200 aastat tagasi – sügiseses suurvees mäslev kärestik, mille voolus liiguvad kalad täpselt nii, nagu nad soovivad.“

Projektijuht Margus Ellermaa

Foto Arne Ader

Väikekosklad ( www.loodusemees.ee )

Rändehooaja (vahe)summad – 22.10

Tavalisemate rändurite summasid tänase seisuga saate järele vaadata veebilehelt: https://www.eoy.ee/poosaspea/

Pange tähele, et maalinde ja haruldusi see tabel ei kajasta. Tabelist selgub näiteks, et viupardi Anas penelope hooaja summa on juba 120.000 ja rohukosklal Mergus merganser 23.000.

Täna oli esimene vaikne rändepäev pärast 1. oktoobrit .

Aga tutvuge lähemalt rännet kajastavalt veebilehelt: https://www.eoy.ee/poosaspea/

Fotod Arne Ader

Ohakalind ( www.loodusemees.ee )

Ohakalind       Carduelis carduelis

Läbirändavate ohakalindude suundumine lõunasse lõpeb tavaliselt koos oktoobrikuu lõpuga. Rännet mõjutavad muidugi ka ilmad ja tuuled. Pesitsejaid oli meil suvel hinnanguliselt neli- kuni kuuskümmend tuhat paari ja nemad lahkusid juba varem.

Talvitujaidki võib meile jääda kuni mõnekümne tuhande ringis, aga see oleneb tuleva talve karmusest.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnud rändavad eelkõige vajadusest endale soodne nokaesine tagada. Kuna selleks tuleb ringi liikuda, on mõistlik külmade saabudes põhjapoolsetelt aladelt suunduda lõunasse ja vastupidi. Viimaste kümnendite kiirete keskkonnamuutuste taustal on aga üha sagedamini täheldatud, et lindude rändekäitumine on muutunud – mitmete liikide rändele asumise aeg on oluliselt muutunud, läbitavad vahemaad on kas vähenenud või ränne sootuks ära jäänud (üks näide siin); mõned linnuliigid on aga senist pesitsusala oluliselt laiendanud ning jäänud pesitsema talvitamisaladele.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Puud on valdavalt raagus

Nädal oli soojade ja sompus ilmadega. Korduvalt esines hommikuti udu ja uduvinet.

Päikest oli pikemat aega näha teisipäeval ja kolmapäeval. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 5,5...11,5 °C piires, mis on 0...7 kraadi tavapärasest kõrgem.

Külma õhus ei esinenud. Kõige madalam õhutemperatuur (0,7 °C) mõõdeti teisipäeva hommikul kella üheksa paiku. Maapinna lähedal esinesid siis miinuskraadid ja kohati võis rohul märgata nõrka halla.