Kirjutas ja Kuku raadio Ilmaparandajas luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Lageraie. Kõrvemaa ( www.loodusemees.ee )

Eelmise nädala alguses panin uue raamatu “Eesti ravimtaimed II”, mida koos Ain Raaliga kirjutame, käsikirjale punkti ja otsustasin maale sõita.

Tavalisel sõidan Võru poole läbi Tartu kesklinna, aga seekord otsustasin kasutada lõunapoolset ringteed, et kiiresti linnakärast välja saada. Aga linna servas Rõõmu tee ringil, tabas mind šokk.

Automaatselt isegi pidurdasin, mille peale üks suure musta dzhiibiga mees mu kõrvale sõitis ja läbi autoakna näidates meelekohale koputas. Tõepoolest meeletusega oli tegemist, kas just minupoolse või sellega, mis läbi autoakna paistis.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Siidisabad ( www.loodusemees.ee )

Mäletan, et kui 1992. aastal ajakirja Eesti Loodus zooloogiatoimetajaks läksin, sain peatoimetaja Ain Raitviirult esimese ülesande - kirjutada siidisabadest. Ma isegi ei mäleta, kas see lugu ilmus, sest proovisin seda lugu kirjutada raamatute ja artiklite järgi. Midagi ei tulnud välja. Mäletan, kuidas vaevlesin, et kas peaks kirjutama, et siidisabad viristavad, siristavad või tiristavad. Neil on tõesti eriline hääl, küllap olete teda tänavu juba kuulnud?

Muidugi olin ma seda lindu juba tollal Kabli linnujaamas peos hoidnud, aga sellest pole ju midagi rääkida.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Männi-käbilind ( www.loodusemees.ee )

Oktoobrikuu selgetel hommikutel on huvitav kuulata helipilti taevas.

Praegu kikitan eelkõige kõrvu siidisabade peale, aga kummalisel kombel on ikka veel mõni lõoke teel, kuigi põhihääle moodustavad põhjasaadikud – lisaks siidisabale veel leevikeste hale flööt ja käbilindude kloksumine. Jah, käbilinnud just kloksuvad, nii on neid ka lihtne meelde jätta, sest nende ladinakeelne nimi on Loxia.

Nad on tegelikult suvelgi siin ja just ülelennul võib teiste lindude suures laululärmis neid kuulda.

Aga talvel, kui teisi vähem, siis äratavad nad huvi.

Küllap olete mälumängudel pidanud vastama küsimusele, kes pesitseb meil suure pakasega, südatalvel? Just käbilinnud on need, kes koos kotkarahvaga kõrgel okaspuude latvades oma poegi kasvatavad ja toidavad.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Tammispea suurkivid ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 25. Kõige mitmekesisem – Lahemaa Rahvuspark.

Looduslikult ja ka kultuuriliselt on Eesti kõige mitmekesisem piirkond Lahemaa. Seal kohtuvad neli erinevat maastikku: Lahemaa, Kõrvemaa, Kirde-Eesti paelava ja Loode-Eesti paelava.

Vana-Jüri rahnud. Käsmu ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 26. Käsmu kivikülv.

Eesti suurim kivikülv on 400 hektari suurune ja asub Käsmu poolsaare põhjaosas, Käsmu küla piires.

Linnuvaatleja uudis

Goughi saar Atlandi ookeani lõunaosas on üks tähtsamaid merelindude pesitsusalasid. Saar pakub kodu enam kui kümnele miljonile linnule 24 liigist, kellest mitmed on ohustatud.

Kuigi Goughi saar on raskesti ligipääsetav, jõudsid 19. sajandil sinna koos hülgeküttidega hiired. Looduslike vaenlasteta paljunesid nad jõudsalt ning õppisid toituma saarel pesitsevate lindude poegadest. Hiljutine uuring näitas, et igal aastal hukkub hiirte tõttu kaks miljonit muna ja tibu.