Sel nädalavahetusel, 5. ja 6. oktoobril kutsub Eesti Ornitoloogiaühing loodushuvilisi vaatlema rändlinde ja oma vaatlustest teada andma. Ilm on igati sobiv.

Veelindude seire Põõsaspea neemel

Projektijuht Margus Ellermaa

Sajatuhandene päev! - 3.10

Eile pärastlõunal tuule keeramisega kaasnenud tihe ränne sai hommikul ainult hoogu juurde: esimese kolme tunniga möödus ligi 50.000 parti ja laglet. Õhtuks kogunes ankeetide peale veidi üle saja tuhande linnu – selgelt seni hooaja parim ja võib ka parimaks jääda. Aulil Clangula hyemalis on käsil juba põhiränne (32.500 r). Teine massiline liik oli valgepõsk-lagle Branta leucopsis (31.600).

Aulid - 4.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Hallpea-rähn pihlamarjaga ( www.loodusemees.ee )

Eelmisel nädalavahetusel tulin metsaretkelt ja nägin koos sõpradega, kuidas mu maamaja pööningul üks lind ikka põmm ja põmm vastu pööningu aknaklaasi prõmmib. Tuulekastid on majal lahti ja suvel teevad sinna pööningu serva pesa nii linavästrik kui ka kärbsenäpp. Seekordne tegelane aga oli suurem ja rohelisem ja järjekindel põmmpea.

Sai siis toodud redel ja pööningule mindud. Suurest peaga klaasi vastu tagumisest lebas heinte peal maas roheline rähn – hallpea rähn. Juba kevadel olin olnud murelik, sest ühtegi hallpead polnud metsas enam hüüdnud. Ümberringi on palju metsa raiutud ja neil polegi enam kusagil olla. Ka nüüd mürises naabruses harvester. Ka öösel. Pole siis ime, et linnud majja põgenevad.

Pildistas LK lugeja Aita Raud

Sügis  on imeline, metsast võib leida ka selliseid ilusaid  laudikuid. Kohilas 2. oktoobril

Seenesõpradele on sügisene mets olnud alati huvipakkuv ja avastamisrohke.

Huvilistele võiks soovitada FB lehte Eestimaa seened, kuhu vaid nädalaga on kogunenud palju huvitavat pildimaterjali ja võimalusel on seeneliike kommenteerinud nii asjatundjad, kui asjaarmastajad: LINK

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kaelushiir lehesajus ( www.loodusemees.ee )

Ma ei tea, kes mõtles välja sõna “hiirvaikne”, aga selge on see, et see inimene pole kunagi ühegi hiirega ühes toas maganud.

Nädalavahetusel maamajja jõudes sain ma aru küll, et olen taas seltsilised saanud. Kellegi usin käpp oli laua peale kuivama jäetud tassitäie herneseemet mu kummikusse kandnud, kaunistanud hammastega ära Palmolive seebi ja löönud karva läikima ka vaasi toodud astelpajumarjadega.

Kui “köömneread” koristatud, siis olin siiski sunnitud hiirelõksud ülesse panema, sest selle tegelase vanem sugulane üritas eelmisel aastal klaveri pedaalide alla hakata närima oma uue kodu sissepääsu. Viimasel hetkel sain kinnisvara siiski enda omaks kuulutatud ja ukse pitseeritud.