Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

VIDEO: kalakotkapaari pesitsusaja ülevaade

Videoks monteeris Mogga, LK foorumist

 

 

Kalakotkas      Pandion haliaetus 

 

Ülevaade on kalakotkaste Tartumaa pesast.

Kalakotkaste puhul ongi tavaline, et esimesena siirdub rändele emaslind ja Iirist nägime kaamerapildis viimati 27. augustil nagu ka noorlind Marti. Kas nende ränne algas koos, seda me paraku ei tea.

Kahe veel pessa jäänud noorlinnu toitmisega tegeles isaslind Ivo päris pikalt. Alles 6. septembril lahkus rändele järgmine ja viimastena läksid rändele üleeile noorkotkas Nele ja isaslind Ivo.

Matsalu festivali fotopäev toimub laupäeval

Haaravad loengud Lihula mõisas

Laupäevasel festivalipäeval, 21. septembril, räägitakse Lihula mõisa saalis teemadel, mis võiksid huvi pakkuda eriti neile loodusesõpradele, kel meeldib välja minnes võtta kaasa foto- või videokaamera.

Matsalule kohaselt tuleb juttu loomulikult lindude rändest.

Kell 10.00: Olavi Vainu „Lindude märgistamisest Eestis rände uurimise eesmärgil “

Juttu tuleb nii lindude rõngastamise ajaloost kui ka kaasaegsetest võimalustest lindude rändeuurimisel. Ettekanne on illustreeritud huvitavate näidetega.

37. NÄDAL 9.9.2019.- 15.9.2019. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lõpuks saabusid pilved, mis rohkesti vihma andsid

Nädal algas kuumade ilmadega. Esmaspäeval mõõdeti maksimaalseks õhutemperatuuriks 24,8 °C ja teisipäeval 26,2 °C. Varem on enam kui 25kraadist kuumust esinenud nii hilisel ajal sügisel Jõgeva 1922. aastast algava vaatlusrea järgi ainult kahel korral (1972. ja 1955. aastal).

Nädala esimese kahe päeva keskmisteks õhutemperatuurideks arvutati 18,9 °C ja 19,6 °C, mis ületavad tavapärast 7...8 kraadi võrra.

Eesti sookured on geneetiliselt sarnased Euroopa liigikaaslastega

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Üks silmatorkavamaid vaatepilte sügisel on sookurgede (Grus grus) ränne – kurgi on siis rohkem kui kevadel, sest parvedega on liitunud ka noorlinnud. 20. sajandi keskpaigaks vähenes sookurgede arvukus oluliselt ja liik kadus näiteks Suurbritanniast, Hollandist ja Taanist. Viimase poole sajandi jooksul on liigi levila läänesuunas taas laienenud, seda vaatamata tõigale, et sookured on territoriaalsed ja väga paigatruud – nende pesitsuspiirkond jääb samaks kogu eluks. Tänaseks pesitsevad sookured eelmainitud riikides taas, Euroopa asurkonna suurus kokku on umbes 600 000 isendit.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.