Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Hallrästa kädin

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

 

Hallrästas pihlamarjaga

Hallrästas pihlamarjaga ( www.loodusemees.ee )

Küllap olete märganud, et tänavu punavad pihlapuud ja loidavad lodjapuud. Marju on nii palju, et neid jätkub kõigile. Ja pihlamarja peamised nõutajad, meil talvituvad hallrästad hakkavad tasapisi põhjapoolt ka pärale jõudma, kuigi tundras tundub neil veel toidulaud täis olema.

Hallrästas on põnev lind. Enne kuuleme kindlasti tema „kätsatust“, kui teda märkame. Ja vanarahvas on arvanud, et võiksime hallrästast pigem kirjurästaks nimetada, sest hall värvi on tal tegelikult vähe, vaid sulisbarett peas ja laiguke aluspükstel.

Kobras ootab saduderohket sügist

Avapilt
Sisu

Kaks suve järjest on kopral olnud vee vähesuse tõttu rasked ajad.

Foto: Tarmo Mikussaar

 

Tänavune 2019. aasta suvi ja sügis üllatab erilise rikkusega: kaskede enneolematult suure seemnesaagiga, kuuskede käbirohkusega, pihlaka ja lodjapuu marjakobaratega ning sarapuu pähklite hulgaga. Isegi karu ei taha külastada kaerapõlde, vaid eelistab nuumata end sarapikes.

 

Paljud rõõmustavad septembri alguse kuivade ja kuumade ilmade üle. Mina ootan temperatuuri langust ja suuri sadusid. Praegu on tunne, nagu soojendaksime endid põleva maja taustal. Noore mehena oli mul kombeks väita, et põtrade pulmad käivitab esimene öökülm. See juhtus 10. septembri paiku. Selle ennustuse järgi võiksid põdrad praegu paaritumise määramatuks ajaks edasi lükata. Sedavõrd on olud tänaseks muutunud.

Helimaastik šaakalitega

Helipildi salvestas Fleur, LK foorumist

 

 

Šaakal ehk harilik šaakal      Canis aureus

 

Helipildi poole minuti juures kuuleb šaakalite tegutsemist koer ja annab sellest klähvimisega teada, aga seltsingulased ehk ka pererühmadena elutsevad šaakalid ei tee temast väljagi, teadvustades, et aeg on jahile siirduda. Nagu veebikaamerast näha on sellised rohke taimestikuga rooalad neile sobivateks elupaikadeks.

Käokannus

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Loodus hakkab vaikselt oma lillesilmi kinni panema ja seetõttu rõõmustame iga lilleõie üle aias ja metsateel.

Minu eriline armastus aialillede seas on lõvilõug, küllap sellepärast, et ta minu sünnipäeva paiku vanasti õitses. Nüüd võib õitsvaid lilli pea aasta läbi lillepoodidest leida.

Lõvilõugadega sai lapsena ikka lõvi mängitud. Vajutasid õie külgedelt “lõvi lõuad lahti” ja siis teine laps pani oma näpu sinna sisse. Lõvilaps lasi lõuad kinni kukkuda ja möirgas hirmsasti.

Rannavall käokannustega. Vormsi

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.