Pildistas LK-team

Vereurmarohi

Harilik vereurmarohi          Chelidonium majus

Vereurmarohtusid leiame kasvamas niiskematelt ja veidi varjulisematelt kasvukohtadelt. Näiteks vanade linnamüüride jalamil, parkides, kivikuhjadel jäätmaadel ja asulates, kus kasvatakse pigem koos lehtpuude ning teiste looduslike taimedega.

Taime on juba aastatuhandeid kasvanud kõikvõimalikes ürdiaedades, sest vereurmarohu piimmahlaga ravitseti nahapaksendeid, soolatüükaid jpm-d.

PILT: 1

Foto Arne Ader

Lodjapuu ( www.loodusemees.ee )

Harilik lodjapuu         Viburnum opulus

Lodjapuud on praegusel ajal tähelepanuväärsed omapäraste õite poolest.

Kännase suured äärisõied ja keskel paiknevad tillemad õied moodustavad sageli üpris sümmeetrilise pärja. Äärisõied lodjapuul ei vilju, nemad toimivad lihtsalt putukate ligimeelitajatena ja on steriilsed.

Ehkki lodjapuu kannab puu nime, on pigem tegu kolme-nelja meetri kõrguseks kasvava põõsaga.

Lodjapuud kasvavad meelsasti niiskematel ja viljakamatel kasvukohtadel alusmetsataimena: jõgede, ojade, kraavide kaldaaladel või madalsoodes.

EOÜ – Suvine aialinnupäevik 2022

Foto Arne Ader

Kukkurtihase pesa ( www.loodusemees.ee )

Nüüd on ka hilised kaugrändurid linnud jõudnud aedadesse, putukad toimetavad ning aiad on õites. Kevade lähenemist kuulutanud musträsta ja punarinna laulu on pärast lühikest pausi taas rohkem kuulda, sest nemad alustavad juba teise pesa punumist. Hiljem jõudnud peoleod, öösorrid ja paljud teised on territooriumid paika pannud ning ehitavad aset. On äärmiselt oluline anda pesitsejatele rahu lisaks metsadele ka koduaias.

Pildistas LK-team

Metsateed ületab vaskuss siledal maal ja seal paistab tema liikumine abituna, kuid muutub vilkamaks taimestiku vahele jõudes – kehal on millele toetuda.

Harilik vaskuss ehk vaskuss      Anguis fragilis

Vaskusside elupaikadeks võivad olla nii niisked leht- kui segametsad, aga samuti kuivemad männikud, aga seal peab leiduma piisavalt peidupaiku: kõrget rohtu, mättaid, lamapuitu, kive…