Autor: LK Tiim

Metsnugis Martes martes

Värskes lumes on näha metsnugisele iseloomulikke paarisjälgi, mis tunduvad tänu talveks karva kasvanud tallaalustele pehmete ja "sokilistena". 

Loomake on liikunud rahulike hüpetega üle metsaaluse, otsides lumekihi alt pisinärilisi või varitsedes tähelepanelikult mõne uruhiire käiguava juures. Need karvased "lumekingad" on nugisele asendamatud, pakkudes pakases sooja ja aidates kergelt liikuda ka seal, kuhu teised loomad sisse vajuksid.

Kirja pani Elo Raspel

Pildistas Margit Turb

Aeg-ajalt ilmnevad looduskaitses vastuolud liigikaitse ja kohalike maahooldajate vahel. Põhjust võivad selleks anda kiskjate rünnakud kariloomadele. Soomaa rahvuspargis on lubatud üle pika aja küttida hunte, et peatada sute rünnakud luhaniitudel karjatatavatele loomadele.

Üldiselt on üle Eesti huntide poolt kariloomadele tekitatud kahju 2025. aastal võrrelduna paari eelneva aastaga vähenenud. Näiteks 2023. aastaga võrdluses on üle poole vähenenud lammaste murdmine. Küll aga suurenes huntide poolt veiste murdmine, nendest juhtumitest ligikaudu pooled toimusid ühes piirkonnas – Soomaal.

Autor: Ahto Täpsi

Metskits ehk kaber

Ilmad on talvised ja lund jagub, kitsekesed on kogunenud suurematesse karjadesse. Kaprade arvukus on väike ja nõnda kajastub see ka karjades, need on pisikesed. Praegusel ajal võib tihti kohata talvekarjasid, kus liikmeid viis või kuus, mitte rohkem ja tihti ka hoopis vähem. Pool kümnendit tagasi olid liikvel poolesaja ja rohkema isendiga pundid. 

Ilmateade lubab kargete ilmade jätkumist. Loodame, et metskitsedel, rähnidel ja teistel metsaelanikel õnnestub talv kenasti üle elada.

Taustaks kostab helikopteri mürin, see oli lähedal tööl elektriliine hooldamas.