Uudised

Arvestades praegust ärevusttekitavate uudiste voogu, püüame omalt poolt midagi pisut lõbusamat jagada. Seekord näitame maailmas teadaolevalt esimest videomaterjali huntidest mustikaid söömas. 
Video allikas: Voyageurs Wolf Project

Video näitab, kuidas Järvamaal üle Lintsi jõe langenud puu on hundile abiks veetakistuste ületamisel.

Mööda jämedat kasetüve minnes ei olnud loomal erilist akrobaadioskust tarvis, märjaks said ainult jalad. “Poomiharjutuse” lõpetanud elegante hüpe demonstreerib looma võimeid. Teine hunt, kelle silmad videolõigu lõpus taga paremal korraks hiilgavad, jäi teisele kaldale. Hargnemised ja uuesti kokkusaamised on jahikäikudel tavapärased. 

Huntidel on suurepärane oskus oma tõsist elu mitte ülemäära tõsiselt võtta.

Tänaseks on teada, et paljud loomad kogevad väga sügavaid ja keerukaid emotsioone. Üheks selliseks emotsiooniks on lein.

Noor hunt autoteel — kas hundid on julgemaks muutunud? 
Foto autor: Tarmo Mikussaar

Eestis murravad hundid palju lambaid ning jahimehed ja majaomanikud kurdavad ka sagenenud koerte murdmise üle. Kas midagi on võsavillemiga juhtunud või on kõik tavapärane ja me lihtsalt ei mäleta möödunud aastaid hästi? Milline info peidab end faktide taha? Selleteemalised mured ja küsimused korjati kokku lambakasvatajate foorumilt ja allpool vastatakse neile järjekorras.
Alustuseks aga olgu öeldud Eesti huntide arvukus: eelmise loenduse seisuga oli meil ligikaudu 20 hundipesakonda. Pole ju eriti palju?

Foto: Valeri Štšerbatõh

Huntide kõige suuremad ohuallikad on inimene, nälg, võõrad hundid ja... saakloomad. Jah, lugesite õigesti, just nimelt saakloomad.

Hundid on üks vähestest loomadest, kes murravad endast kuni 10 korda suuremaid saakloomi – kasutades seejuures vaid oma suud. See ei ole sugugi lihtne ega ohutu. Sarved ja sõrad on põtradel ning teistel hirvlastel tõhusad relvad enesekaitseks. Väiksemad loomadki ei pruugi olla lihtne saak – näiteks koprad suudavad oma teravate hammastega hundile päris tõsiseid vigastusi tekitada. Ka saaklooma taga ajades täiskiirusel läbi metsa või kivise maastiku jooksmine ei ole nõrganärvilistele.

Ehk mäletate, et tõime rahvuslooma väljakuulutamise aegu huntide heade omaduste seas esile, et hundid on tõelised ellujääjad. Siin on üks näide ilmestamaks, mida me selle all mõtleme.  

Mais 2017 panid USA Minnesota Voyageurs´i rahvuspargi teadlased aastavanusele hundile number V049 GPS-kaeluse. Selgus, et V049 on unikaalne – tal on tugev katarakt ehk silmakae, mis annab tema silmadele valge värvuse ning takistab oluliselt nägemist.