Kobrastest ja huntidest

Laura Kiiroja kirjutab, mida uut on teada huntide ja kobraste suhetest, kuulduna tänavusügisesel rahvusvahelisel hundisümpoosionil.
Foto: Tarmo Mikussaar
Laura Kiiroja kirjutab, mida uut on teada huntide ja kobraste suhetest, kuulduna tänavusügisesel rahvusvahelisel hundisümpoosionil.
Foto: Tarmo Mikussaar
PÖFF-i maskoti otsimine ei olnud raske – aastakümnete eest oli hunt PÖFF-i esimene ja viimane valik. Fotol värske, PÖFF-ile pühendatud hundiskulptuur Tallinnas Nordic Hoteli Forum sissepääsu juures.
Hunt on olnud PÖFFi sümbol ja osa PÖFFi näost esimesest päevast peale, nagu ka festivali nimi – Pimedate Ööde filmifestival, meenutab festival peakorraldaja Tiina Lokk.
Festivali üles ehitades paigutasime ennast kohe Põhjamaade sekka. Eestis ei olnud tookord
filmifestivalide traditsiooni, Eesti kui filmiriik oli tundmatu. Eestit seostati 1990. aastatel küll
Balkani, küll USAga, meid peeti Venemaa üheks osaks – Põhjamaana ei võtnud meid
vähemalt filmimaailmas küll mitte keegi ... Meie aga otsustasime ennast mitte heidutada
lasta ja lähtusime just sellest, mis iseloomustab Eestit kui Põhjamaad, mis on meil ühist, olgu
kultuuriliselt või klimaatiliselt.
Huntide suhe ronkadega saab alguse juba lapsepõlvest.
Foto: Niko Pekonen
Liivi Plumer(vasakult), Marko Kübarsepp ja Laura Kiiroja esindasid Eestit maailma suurimal ja ilmselt ka olulisimal hundiuurijate kokkutulekul.
Möödunud nädala lõpus 11.-14.oktoobril toimus Minnesotas USA-s rahvusvaheline hundisümpoosion (International Wolf Symposium). Tegemist on hundiuurijate kõige suurema konverentsiga!
Sümpoosionil jagasid oma töö tulemusi maailma edukaimad hundibioloogid, erinevate valitsusasutuste keskkonnaotsustega tegelevad esindajad, aktivistid, isegi paar lambakasvatajat. Arutelu oli sõbralik ja viljakas. Kokku tulid hundisõbrad 21 erinevast riigist.
Üllatusena selgus, et tegu polnud sugugi kuivikute kokkutulekuga – laupäeva õhtul möllasid tantsupõrandal kõik osalejad vanusest, staatusest ja tantsuoskusest olenemata!
Vahva, et võsavillemi rahvusloomaks kuulutamise aastal ilmus Tallinna kesklinna uus hundiskulptuur.
Foto: PÖFF
Pronksist hundiskulptuur kõrgub Nordic Hotel Forumi ees ja on pühendatud PÖFF-i filmifestivalile. "PÖFF on ainuke filmifestival, millele on linnaruumis pühendatud oma skulptuur, ja nüüd on neid kaks," kommenteerib PÖFFi peakorraldaja Tiina Lokk. Lisaks Nordic Hotel Forumi võsavillemile leiab betoonist valatud hundi Solarise keskuse esiselt, kus too ulub juba 2009. aastast saadik.
"PÖFF on ise 22 aastat vana. Valisime hundi omal ajal PÖFF-i maskotiks teadlikult kui puhta looduse ja metsa sümboli, ühtlasi kui imetlusväärse karjajuhi sümboli. Vanad hundilood ja pärimused on meid alati paelunud. Ka seetõttu, et meie filmifestival esindas autorikino, mis oli Eestis tookord rariteetne - hunt esindas maskotina seetõttu ka valdkonnasisese terviku ja tasakaalu leidmist."
Hunte transporditakse vesilennukitega.
Foto: NPS / Jacob W. Frank
Hallimäe talu peremees, lambakasvataja Mart Meriste räägib Läti külalistele, et tänu karjavalvekoerte tööle neil huntidega enam probleeme pole olnud. "Kui öösel on hundid liikumas, siis on tavaline, et koer ajab karja tara kõige tagumise nurga juurde ning asetab end mets ja karja vahele ning haugub terve öö."
Möödunud nädalavahetusel külastas Eesti lambakasvatajaid ligi kolmkümmend Läti kolleegi, kes kahe päeva jooksul sõitsid mööda Lõuna-Eesti lambakasvatustalusid ning uurisid, kuidas toimib põhjanaabrite juures kiskjakahjude kompenseerimise süsteem.
Karjavalvekoer Lembo Karula rahvuspargis tööl.
Foto: Mats Meriste
Täna ja homme külastavad Läti lambakasvatajad mitmeid Lõuna-Eesti lambakasvatustalusid. "Lätlased tulevad Eestisse õppima, kuidas karjavalvekoerad töötavad ja kuidas nad loomade valvamisel on abiks," kommenteerib Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu juhatuse liikme Ell Sellis.
Olen korduvalt kõndinud mööda hundi jälgi ja lootnud teda näha, kuid kunagi pole lõppu jõudnud.
Sellest tuli ka minu soov peegelkaamerast rajakaamera ehitada. Peegelkaamera ainus miinus on see, et ta teeb pildistamisel häält. Kaamera eest on korduvalt läbi läinud kährik, mäger, rebane, ilves, hunt. Peale esimest klõpsu on kõik loomad, peale hundi, seisma jäänud. Kui teised loomad hakkavad peale esimest klõpsu uurima, et kust see heli tuli, siis hunt kohe stardib. Teistest loomadest on alati kaks või rohkem pilti, hundist alati üks.
Emahundil ei lähe kaua aega, et transportpuurist väljumiseks julgust koguda.
Video: Ameerika Ühendriikide Rahvusparkide Teenistus (National Parks Service).
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.