Uudised

Tänase emadepäeva puhul pöörame tähelepanu sellele, kuivõrd fantastilised on hundiemad. Hundid on tuntud ka imetlusväärse isahoolde poolest, kuid mis seal salata, hundikarja “siseminister” on siiski juhtemane ning perekonnasisestes tähtsates otsustes on just temal lõppsõna.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Wikipedia. Kõige ees sammub Null Kuus, talle järgnevad tumedakasukalised vennad #755 (keskel) ja #754. Pilt on tehtud märtsis 2012.

Seekord tutvustame teile üht vägevat hundiema, keda muuhulgas peetakse ka Yellowstone’i rahvuspargi kõige kuulsamaks ja armastatumaks hundiks. Nimeks on tal teaduslikult #832, kuid kohaliku rahva seas tunti teda 2006. sünniaasta järgi kui Null Kuus Emane ning National Geographic tituleeris ta oma filmis She-Wolf’iks.

Täna, 6 aastat tagasi avaldasime oma esimese rahvuslooma postituse. Teemaks oli hundikutsikate esimesed elunädalad. Kuna teema on aktuaalne ka praegu - on ju ometi mai algus, mil Eestis on tihe hundikutsikate sündimise aeg - siis on paslik tähtsa verstaposti puhul teemat korrata.

Talv kadus tänavu kiiresti nii mõneski maailma paigas. Näiteks Michigani osariigis (USA) asuval Isle Royale´i saarel oli rekordsoe talv. Nagu kohe selgitame, on põtradel selle üle ainult hea meel. Huntidel, taimestikul ja teadlastel aga mitte.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: NPS/John Vucetich, Michigan Technological University

Isle Royale´i saar on pakkunud teadusmaastikule ainulaadse võimaluse uurida loodust kontekstis, kus inimmõju on minimaalne. Inimeste pääsemine saarele on rangelt piiratud ning loomade küttimist seal ei toimu. Kuna ka kiskjate ja saakloomade liigirikkus on piiratud, siis on saarel olnud hea uurida hundi- ja põdrapopulatsioonide dünaamikat, inimmõjust ja konkureerivatest loomaliikidest sõltumata. 

Täna on rahvuslooma 6. sünnipäev ning paslik hetk mõtiskleda, et kui hundid on terved, kas lambad on ka söönud. 
Foto: Tarmo Mikussaar

Valides hundi rahvusloomaks kuus aastat tagasi, oli ka oodata, et kaitsta tuleb ka lambaid, mitte ainult hunte. Täpsemalt lambapidajaid. Eesti maastikel sööb rohtu aina vähem villakandjaid. Kui aga kaob aktiivne lambapidamine, kaob ka Eesti kultuuri järjepidev oskus hundiga koos elada ja majandada.

Kujutage ette, et peate nälja leevendamiseks murdma endast enam kui 15 korda suurema saaklooma, kasutades ainult oma hambaid! 

Tekst: Laura Kiiroja
Video: Deby Dixon, 2024

Taas üks uus teadusuuring selle kohta, kuidas hundid kopraid jahivad - ikka Voyageurs Wolf Project`i teadlastelt, kes selle teemaga juba alates 2015. aastast on tegelenud.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Voyageurs Wolf Project

Enne 2015. aastat polnud huntide koprajahti eriti uuritud, sest seda käitumist on ääretult keeruline vaadelda. Kuni 2019. aastani läbi viidud uuringud aga näitasid, et hundid murravad kopraid hoopis teisiti kui sõralistest saakloomi - peaasjalikult üksinda ja juhuslikult peale sattudes või varitsedes (ehk siis mitte taga ajades). Kusjuures hundid võivad lausa 8h järjest kannatlikult kobrast oodata.

Alates 1979. aasta Berni konventsioonist, millega võeti hundid kaitse alla, on huntide arvukus Euroopas tublisti kosunud ning hunte leidub nüüd igas Mandri-Euroopa riigis. Saksamaa on üks neist riikidest, kus hundiarvukus on teinud viimase poole sajandi jooksul läbi drastilise muutuse, kasvades sisuliselt väljasurnud staatusest ca 1200-1300 isendini. Väga range kaitse tulemusena elab Saksamaal 2022/2023 aasta ametliku raporti kohaselt 184 hundikarja (suuruses 3-10 isendit), 47 hundipaari ning 22 paikset üksikut kriimsilma.

Seekord jagame ühe Arizona (USA) farmi videoklippe tublide karjakaitsekoerte Bo, Lily ja Judge’i töistest öödest. 

Tekst: Laura Kiiroja

Huntidel on üks hämmastav peotrikk! Nimelt suudavad nad ühe korraga röögatu palju süüa.

Kuna saaklooma edukas (ehk murdmisega lõppev) jaht on siiski võrdlemisi haruldane ja ebaregulaarne, näeb huntide evolutsiooni käigus väljakujunenud ellujäämise strateegia ette, et 1) tuleb kinni haarata igast võimalusest saaklooma jahtida ning 2) kui toit on olemas, siis ennem rebenegu vats kui hüva rooga üle jääb!

Kaunase zooloogiamuuseumis Leedus avati sel kolmapäeval, 6. märtsil Eesti fotograafide näitus karudest. Kuna Leedus puudub püsiv karupopulatsioon juba alates 1850. aastatest, siis peavad Eesti fotograafide pildid aitama veidi tutvustada Leedu loodushuvilistele meie karu käitumist ja iseloomu.