Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Et tutvustada lindude lisatoitmist käsitlevaid teadusuuringuid ja nende tulemusi, aga eelkõige toitmise võimalikke mõjusid värvulistele, ilmub Linnuvaatleja kodulehel neljaosaline ülevaatlik lühiartiklite sari. Viimases osas on jutuks lisatoitmise mõju lindude käitumisele ja rändele.

Esimest osa loe siit: Aialindude lisatoitmine: taust ja olulisus.
Teist osa loe siit: Aialindude lisatoitmine: võimalikud mõjud.
Kolmandat osa loe siit: Aialindude lisatoitmine: pesitsusedukuse mõjutaja.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Elo Raspel

Männikjärve raba Endla looduskaitsealal

Äsja avatud kodulehelt: www.kaitsealad.ee

leiame teavet Eesti rahvusparkide ja olulisemate kaitsealade kaitsekorra, loodusväärtuste ja külastusvõimaluste kohta.

„Meie unikaalse looduse hoidmiseks on Eestis võetud kaitse alla 18,7% maismaast ja 26% veealast. Kuna Eesti looduskaitsesüsteem on juba enam kui saja-aastane ja selle pika arengu jooksul muutunud küllaltki keerukaks, soovisime uue kodulehega koondada olulisema looduskaitsealase teabe ühte portaali ja selgitada seda nii kohalikule kui ka külastajale võimalikult arusaadavalt,“ lausus Kaja Lotman, Keskkonnaameti looduskaitse nõunik.

Foto Arne Ader

Metspipar

Harilik metspipar         Asarum europaeum

Harilik metspipar on igihaljas taim, tema nahkjalt neerukujulised ja kenad lehed püsivad taimel kogu aasta. Sarnaselt näiteks sinilillega, kellega sageli isegi kasvukohta jagatakse.

Metspipart võime leida lehtpuudega salu- või laanemetsades, kus muld niiskem ja huumuserikas. Mandri Eestis päris tavaline taim, harvemini esineb teda vaid Põhja-Eestis, kuid meie saartelt metspipart leitud ei ole.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Maailma suurima pistriku – jahipistriku (Falco rusticolus) – Eesti esmasleiu täpse kuupäeva ja leidja kohta andmeid säilinud ei ole. Siiski on teada, et 1863. aasta aprillis lasti üks vana isaslind Tartumaal Võnnu kihelkonnas Kurista küla maadel. Linnust tehti topis, mida säilitatakse Eesti Loodusmuuseumis.