Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Lõunalaagris Petseri külje all asusid Eesti Wabariigi aegadel 1930ndatel sõjaväe harjutusväljakud ja laagrid. Ohvitseridel olid suurejoonelised villad, sõduritel korralikud kasarmud, ratsavägi oli võimsates tallides. Harjutati täpsuslaskmist, distsipliini ja lahingupidamist.

Nüüd on sellest kõigest järel vaid mälestus. Vaid mõni üksik vundamendijupp või rohtu kasvanud paraadtrepp annavad tunnistust kunagisest sõjaväelinnakust. Üks kelder on ka veel säilinud koos laguneva puu-uksega.

Sellest hiilgusest saab siiski hea ülevaate, kui külastada Lõunalaagri õpperada. Selle looja on  RMK loodusvaht Toomas Valk.

Kirjastus Pilgrim

Karl Adami (s.1991) on loodushuviline, Keskkonnaministeeriumi noore looduskaitsja laureaat, kes on alles oma rännakuid alustamas.

Sellele vaatamata on ta juba jõudnud jagada arvukaid kohtumisi elusloodusega ETV saates „Osoon“. Teda paelub liikuv pilt, kuid erilist huvi pakub talle hetkede ja lugude talletamine fotodesse.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Haeska rannakarjamaa. Matsalu

Eesti Ornitoloogiaühingus (EOÜ) on valminud tänavukevadiste fenoloogiliste vaatluste ülevaade, kus käsitletakse 35 levinuma rändlinnu saabumist Eestisse. Lisaks rändlindude saabumiskuupäevadele leiab aruandest ka ülevaate talvitujatest, vaatluste arvust ning aktiivsetest vaatlejatest maakondade kaupa. Ülevaade põhineb enam kui 15 000 vaatlusel, mis on kogutud sadade linnuvaatlejate vabatahtliku töö tulemusena.

Tänavune talv ja kevad olid ebatavalised ning mõjutasid otseselt ka rändlinde. Jaanuarist märtsini oli kuu keskmine õhutemperatuur normist kõrgem kuni 2,2˚C ning seetõttu jäi talveks Eestisse paigale arvukalt muidu rändseid linde, nagu käblikud ja punarinnad.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Tiik kalmustega

Eelmisel nädalal rääkisin siinsamas, millised ravimtaimed on kindlasti eestlase ravimikapis. Ülekaalukalt on selleks meelõhnalised pärnaõied. Ega vist ole inimest, kellele see lõhn ei meeldiks ja selgubki, et lõhn on üks olulisemaid asju, mis meid taimedega seob.

Ja nii nagu meile meeldib pärnaõie või kummelilõhn, on ka mitmed taimelõhnad, mis inimestele üldse ei meeldi ja seepärast neid ka ravimtaimedeks ei korjata. Võimalik, et põhjuseks on vana ürginstinkt – neid taimi pole meile lihtsalt vaja, sest neid haigusi meil pole või on koguni need taimed meile ohtlikud.