Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

36. NÄDAL 4.9.2017.-10.9.2017. Jõgeva ümbruses

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Läbi võrkaia kasvanud kõrvits

Nädala esimene pool oli vahelduvalt pilves, jahe ja väga tuuline. Iiliti ulatus tuule kiirus 12-14 m/s. Kuigi päeval tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid 15-16 kraadini, tundus õues liikudes ilm väga külmana ja sundis varjulist kohta otsima.

Kolmapäeva varahommikul langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeval 3,6 kraadini, rohul registreeriti öökülma (Jõgeva ilmajaama juures -1,4 °C). Aedades öökülmakahjustusi märgata ei olnud.

Kiiresti kasvades võib säilida ka tervis

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lennuvõimelisteks kasvamine on keerukas füsioloogiline protsess, mille puhul üldise, lihtsalt seletatava seaduspära kohaselt tagab paremad ellujäämisvõimalused ja suurema sigimisedu kiirem optimaalse kasvu saavutamine. Kui kirjeldatud seaduspära alati kehtiks, peaks kõikide organismide seas olema valdav võimalikult kiire kasvamisstrateegia. Ometi leidub looduses erinevaid kasvamise strateegiaid ja seda isegi ühe liigi isendite seas. Kuidas on see võimalik?

Kas limaseened või limakud?

Tekst ja fotod: Urmas Tartes

Limaseened on organismid, kelleta ei saa läbi seeneaeg. Nagu nimi ütleb on neis midagi seenelaadset, sest nad paljunevad eostega nagu tõelised seened.

Samas on mükoloogid nad üksmeelselt seente hulgast välja arvanud ja kutsuvad nüüd neid hoopis limakuteks. Olgu nimega kuidas on, vaatamata süstemaatilisele segadusele jätkavad paljud mükoloogid limaseente uurimist, sest tegemist on hästi põnevate organismidega.

Puravikud ja kased

Fotod Arne Ader

Kasepuravikud

Kasepuravikud

 

Kasepuravik        Leccinum scabrum

 

Täna tutvustatavate seente välimus on üpris sarnane. Nii kasepuravikke, kui valgeid puravike saab värskelt pannile panna, aga kulinaarset hõrgutist neist ei saa. Viimasena tutvustatav kirju puravik võib olenevalt valmistajast pakkuda juba maitseelamust.

Meie kõige tavalisemad puravikud ongi kasepuravikud ja neid võib vahel suisa massiliselt esineda. Kasvukohtadeks nii leht-, kui segametsad, puisniidud, aga ka võsastikes või parkides, kuid ikka vaid kaskede all.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.