Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Tartumaal vaadeldi Eestis seni vaid korra kohatud stepi-pääsujooksurit

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Eile, 22. augustil leidis linnuvaatleja Mariliis Paal Tartumaalt Lahe küla põllult Lääne- ja Põhja-Euroopasse harva eksiva stepi-pääsujooksuri (Glareola nordmanni).

Stepi-pääsujooksur. 22.08.2017, Lahe küla Tartumaa

Stepi-pääsujooksur. 22.08.2017, Lahe küla Tartumaa / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee)

Pikanõmme-Majakivi matkarada Jumindal: kivi nagu maja keset lodu

Lugu ja visuaal Kaido Einamawww.reisijutud.com

Pikanõmme-Majakivi rada saab alustada kahest otsast: kas Tallinna poolt tulles Kolga-Aabla poolt või sõites poolsaare Hara poolsele küljele ja alustades Virve küla lähedalt. Pikkus jääb mõlemat pidi loomulikult samaks, ca 4,5 km. Kogu kaheksakujulist rada läbides tuleb pikkuseks ca 6 km. Kulgeda saab trekkinguna ehk algus ja lõpp on ühildatav samasse kohta. Kaarti vaata loo lõpust.

Meie teekond sai alguse Pikanõmme poolt. Seal ei kulu palju, kui üles-alla liivastel küngastel männimetsa all kulgedes jõuab vaatetornini. Paraku enam vaatetorni ronida ei saa, sest see on liiga pehkinud. Kuid ka torni jalamilt on vaade rabale kõrge. 

Lageraie kaotab mustikametsa paljudeks aastateks

Tartu Ülikool, Looduskaitsebioloogia töörühm
Foto Arne Ader

Mustikamännik

Mustikamännik

Lageraied parimates mustikametsades kaotavad saagi mitmekümneks aastaks

TÜ looduskaitsebioloogide vastsest uuringust selgub, et Eesti metsamajandus muudab oluliselt mustikametsade paiknemist maastikul. Nimelt kaovad raietega arumetsades head mustikakohad mitmekümneks aastaks, ent nende asemele on siirdesoode pikaajalise kuivendamise tulemusel tekkinud (märgalaelustiku arvelt) hulgaliselt keskpäraseid.

Varem pesitsema asumine suurendab suitsupääsukeste poegade edukust

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Geenide järgmisse põlvkonda jõudmise tõenäosust peaks suurendama ühel pesitsushooajal mitme pesakonna järglaste üleskasvatamine. Kuna ühe korraga liiga paljude poegade toitmine on vanalindudele üle jõu käiv, pesitsevad mitmed liigid pärast esimese pesakonna lennuvõimestumist uuesti.

Üheks selliseks korduvpesitsejaks on ka Eesti rahvuslinnuks valitud suitsupääsuke (Hirundo rustica), kellel viimased pojad lahkuvad pesast augusti lõpus või isegi septembris. Kas neil poegadel jääb aega enne Aafrika talvitamisaladele suundumist end piisavalt ette valmistada?

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.