Pildistas Kristel Vilbaste

Kave läte

Laupäeval, 3. septembril tähistatakse Eestis allikate päeva, seekord on keskmes joogivee allikad. Igaüks võiks üles otsida oma kodule lähima joogiveeallika ja selle korda teha.

3. septembril on Gustav Vilbaste sünniaastapäev, kes on meie kõige tuntum allikauurija. See on ka aeg, kus allikad põuase suve järel äkki märkavad, et kodukaev või allikas on tühjaks jäänud, et vesi pole midagi iseenesest olemasolevat - tema nimel tuleb tegutseda.

Eesti on allikatega hästi varustatud ja meil on 15 000 allikat, suuremaid umbes 200.

Kahjuks pole teada, kui paljud neist on joogiveeallikad, enamus lihtsalt nii väikesed või imballikad, kust vee kogumine keeruline.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Emajõgi. Palupõhja ( www.loodusemees.ee

Rekord nr. 474       Eesti kalarikkaim jõgi

Eesti kalaliikide poolest rikkaim jõgi on Suur-Emajõgi. Teisele kohale platseerub Pärnu jõgi ja kolmandale kohale Narva jõgi. Nimetatud kolm suurimat jõge ongi kalaliikide poolest rikkaimad.

Suur-Emajõgi (36 kalaliiki), Pärnu jõgi (30 kalaliiki) ja Narva jõgi (28 kalaliiki). Meie teistes väiksemates jõgedes nii palju kalaliike ei elutse.

Kaladele Emajõgi meeldib: LINK

Kaia on oma rändel läbinud 1800 kilomeetrit

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Karula pesa emaslind Kaia on jõudnud oma rändega Ukrainasse. Tema tänahommikune asukoht oli Desna jõe ääres ehk sõjatandri Kharkivi ja pealinna Kviv vahelisel alal.

Noorlind Waba Karula pesast on turvalisemas Moldovas.

Vaata rändekaardilt tänaseid andmeid: https://birdmap.5dvision.ee/

Rajakaamera pilt Urmas Sellis

Isaslind Karl eile sumba juures. Paremal pool kaldal näeme kunstlikku must-toonekure kuju

Must-toonekurg           Ciconia nigra

… aga eile alustas Karl ka rändega ja viimased andmed näitavad, et ta on jõudnud Valgevenesse.

Vaatajad soovivad Sulle õnneliku rännet ja loodame kohtuda tuleva aasta aprillikuul.

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania

Käblikust kirjutas Peep Veedla

Pildi joonistas Piret Räni

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaanias tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.

Käblik

Kevadel rõkkab mets linnulaulust, justkui püüaksid kõik üksteisest üle hõisata. Eks nii olegi. Iga lind – ka käblik – püüab ju lauluga teistele liigikaaslastele märku anda oma territooriumist.