Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CLXIII osa

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Veetaseme mõõdulatt. Porkuni järv

Veetaseme mõõdulatt. Porkuni järv ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 471       Põhjavee moodustumise ala

Eesti suurimaks põhjavee moodustumise alaks on Pandivere kõrgustiku keskosa. Kogu piirkonda tuntakse puhta vee moodustumise alana rohkete karstinähtustega.

Loe Pandivere kõrgustikust: LINK

Vaade Emumäe vaatetornist

Vaade Emumäe vaatetornist

Rekord nr. 472       Eesti parimad mullad

Kasvab vabatahtlike osatähtsus loodusest andmete kogumisel

Keskkonnaagentuur annab teada

Pildistas Silja Taning

Mudakonn

Teadmaks, kuidas Eesti loodusel läheb, kogub Keskkonnaagentuur igal aastal andmeid paljude taime- ja loomaliikide kohta. Andmete kogumisel on abiks nii liigieksperdid kui teadlased ning aasta-aastalt muutub järjest tähtsamaks vabatahtlike osalus seiretöödel.  

VIDEO: Äikese aeg

Illustreeriv materjal LK-team

Eilne augustiöö

Äike on võimas vaatepilt, aga ohtlik on just välk.

Milline on äikesepilve kooslus?

Äikesepilve alumine osa on elektriliselt negatiivse laenguga koosnedes vihmapiiskadest. Kõrge äikesepilve ülaosas leidub jääkristalle ja need on positiivse elektrilise laenguga. Seega tekib välk erinevate elektriliste lahenduste vahel: kas pilve see, pilve ja õhu või pilve ning maapinna vahel, aga samuti äikesepilvede vahel. Äikest saadavad nii välk, kui müristamine, tihti kaasnevad tormituuled ja paduvihm, harvemini rahe, vesipüks või tromb.  

Algab Eesti-Läti fotovõistlus “Karul kõned kavalad”

Avapilt
Sisu

Mõmmik teel.
Foto: Piret Eensoo

 

Koostöös Läti Loodusmuuseumiga toimub aasta looma fotovõistlus eesmärgiga arendada kahe riigi looduskaitsealast koostööd ning loomade tundmist. “Meil on hea meel, et Eestil ja Lätil on taas võimalus sõbralikuks naabritevaheliseks konkurentsiks,” arvab Läti loodusmuuseumi pressiesindaja Polina Šķiņķe. “Konkursi korraldamise eesmärk on luua eriline näitus karudest. Nad ei ole Lätis veel piisavalt tuntud, aga ka enam mitte täiesti tundmatud - neid elab meil nüüdseks 60-70 isendit. Kuigi karudest liigub Läti sotsiaalmeedias videosid ja fotosid, on nendega kohtumine lätlastele endiselt midagi väga erilist. Me loodame, et ühine fotovõistlus toob kaasa piisavalt pilte ja lugusid, mis avavad karu elu iseärasusi ning harivad inimest. Ja loodame, et ka lätlased saavad auhindade konkurentsis kaasa rääkida!”

 

Alutaguse põlismetsast avastati väljasurnuks peetud taimeliik

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Maria Rätsep

 

Süstjas võtmehein         Botrychium lanceolatum

 

Keskkonnaameti töötajad avastasid juuli alguses Eestis väljasurnuks peetud süstja võtmeheina tugeva asurkonna. Vähemalt sajaisendiline kasvukoht leiti Alutaguse rahvuspargi Muraka raba serva põlismetsast.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.