Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

26. NÄDAL 27.6.2022.- 3.7.2022. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Suureõiene kellukas

Sel nädalal kippus kuumus liiga tegema. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid kõigil päevadel üle 26 kraadi, kusjuures kahel päeval üle 30 kraadi. Kõige kuumemaks päevaks oli esmaspäev, kui kõrgeim termomeetrinäit ulatus 31,2 °C.

Öösiti langes minimaalne õhutemperatuur 12…19 kraadini. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 21…25 kraadini, mis oli Jõgeval normist (1991-2020. a keskmine) 5…9 kraadi võrra soojem.

Päikesepaiste ja kõrgete temperatuuridega kuivas muld kiiresti. Mitmed taimed sh maasikad hakkasid närbuma.

Kanakullide noored on pesast lahkunud

Veebikaamera kuvatõmmis Timea, LK foorumist

Eile õhtuse toidukorra järel, kui suuremad olid söönus ja ära lennanud jäi pesale ainult noorim kullipoeg

 

Kanakull        Accipiter gentilis

 

Kanakullide kolm pesapoega said eile kuue nädalasteks. Vanemad kullipojad kõlkusid eelmisel nädalal pesapuu okstel ja jahutasid endid kuumuse eest varjulisemates kohtades.

Maakotka nooruk kümnenädalane

Veebikaamera kuvatõmmised Ravens, LK foorumist

Kümne nädala vanune noor maakotkas Margit peale hommikusööki

 

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

 

Noor kaljukotkas Margit sai juba kümme nädalat vanaks. Leenuharjutusi sooritatakse veel pesal, aga juulikuu alul peaks Margit pesast välja lendama. Peale pesalt väljalendu veedab noorlind esimesed nädalad pesa läheduses, aga seda saame näha.

Kotkapojad viienädalased

Veebikaamera kuvatõmmised Sappheira, LK foorumist

Tõeliselt suurt kala on isaslind Ivo perekonnale eineks toomas

 

Kalakotkas        Pandion haliaetus

 

Tartumaa kalakotkapaari emaslind Iirise ja isaslind Ivo (kalakotkakaamera2) pesal toimetab kolm kotkapoega, kes saavad viie nädala vanusteks.

Kotkapojad jõudsid vahepeal veidi selgema kaamerapildi uuesti hägustada.

Raske on läbi „halli pildi“ midagi kommenteerida.

Huntide mõju märgalade maastikule Ameerikas leidis kinnitust

Avapilt
Sisu

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar

 



Voyageurs´i hundiuurijad (Minnesota Ülikool, USA) on meie hundialaseid teadmisi varasemalt täiendanud põhjalike uuringutega teemal, kuidas hundid kopraid murravad ja seeläbi märgalade maastikku mõjutavad. Oleme nendest uuringutest varasemalt ka rahvuslooma lehel ülevaateid jaganud. Nüüd avaldati aga senise töö edasiareng rõhuasetusega huntide iseloomu rollile.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.