EOÜ annab teada

Isaneppide Boeing ja Cessna seiklustest saab lugeda aasta linnu blogist

Metskurvitsad ehk nepid on tuntud just oma mängulennu poolest, ent teadmised selle kohta on üsna üldised ja põhinevad pigem juhuvaatlustel. Aasta linnu projekti raames püüavad ornitoloogid kolm isast metskurvitsat ja varustavad nad GPS-seadmega, et jälgida ja paremini tundma õppida nepilendu.

Juba mai lõpus sai GPS-seadme kaks isast neppi, kellel anti Ameerika lennukitootjate järgi nimeks Boeing ja Cessna.

Lindude püüdmisest ja nepilennu uurimisest saab lugeda aasta linnu blogist.

Blogipostituste autorid on Jaanus Aua ja Jaanus Elts.
 

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed teevad kokkuvõtte

Iga-aastane Loodusfestival on selleks korraks lõppenud – 10.–15. juunini toimunud festivalil võeti luubi alla meie kõigi märkamatud naabrid toas ja õues.

Järjekorras kaheksandal Loodusfestivalil avanes külalistel kuue päeva jooksul võimalus osa võtta üle 40 erinevast sündmusest ja töötoast, mis toimusid üle Eesti. Peamiselt keskenduti elurikkuse tundmaõppimisele meid ümbritsevas keskkonnas ja uuriti, kuidas kaasnaabreid hoida ja väärtustada. Lisaks põnevatele sündmustele sai külastada näitusi, osa võtta orienteerumisest, viktoriinist ning populaarsest rohevahetusest.

Pildistas Vello Keppart

Mets-harakputk

Mets-harakputk                 Anthriscus sylvestris

Täpiline surmaputk      Conium maculatum

Miks me neid kahte taime koos vaatleme?

Veebikaamera kuvatõmmis Svenja, LK foorumist

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Vihma sadas terve eilse päeva, öösel müristas. Isaslind Karl kattis kurepoegi, aga kõik olid üpris märja olemisega. Sellises vihmasajus võib olla kurgedel raske kalastada, kui veepiisad veepinna virvendama panevad.

Pildistas LK-team

Vereurmarohi

Harilik vereurmarohi          Chelidonium majus

Vereurmarohtusid leiame kasvamas niiskematelt ja veidi varjulisematelt kasvukohtadelt. Näiteks vanade linnamüüride jalamil, parkides, kivikuhjadel jäätmaadel ja asulates, kus kasvatakse pigem koos lehtpuude ning teiste looduslike taimedega.

Taime on juba aastatuhandeid kasvanud kõikvõimalikes ürdiaedades, sest vereurmarohu piimmahlaga ravitseti nahapaksendeid, soolatüükaid jpm-d.

PILT: 1