Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

11. NÄDAL 14.3.2022.- 20.3.2022. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Põllud on lumega kaetud

Nädal kujunes päikesepaisteliseks ja soojaks. Ööpäevased temperatuurikõikumised olid suured. Esmaspäeva öösel kella kahe paiku võis Jõgeval virmalisi imetleda.

Enamikel päevadel paistis päike ligikaudu 11 tundi. Kõige päikesepaistelisem oli pühapäev 11,5 tunniga ja kõige päikesevaesem laupäev nelja tunniga.

Neljal päeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur ligi kümne kraadini või üle selle. Nädala maksimaalne õhutemperatuur (10,5 °C) registreeriti pühapäeval.

Öösiti külmetas ja hommikuti olid veeloigud jääs, lumi kandis inimest peal. Esmaspäevast kolmapäevani langes minimaalne õhutemperatuur -10…-12 kraadini ja ööpäevane õhutemperatuuri amplituud ulatus  20…22 kraadini.

Lase rannal lesival hülgepojal rahulikult üksi olla

Keskkonnaameti meeldetuletus

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Neil päevil on riigiinfo telefonile 1247 laekunud teateid randadel omapäi olesklevatest hülgepoegadest. Keskkonnaamet tuletab meelde, et inimese abi loomakesed ei vaja – hüljestele on parim, kui hoiame neist eemale.

„Talvel sündinud hülgepojad veedavad praegu enamiku ajast üksinda kuival maal ja suurt midagi ei tee. Inimene neid vette ajada ei tohi – vees käivad hülgepojad veel harva ja siis, kui ise tahavad. Inimeste lähedus ja uudistamine tekitavad loomakestes liigset stressi. Selleks, et loomad saaksid muretult suureks sirguda, palume nendest eemale hoida,“ sõnas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku peaspetsialist Jan Siimson.

Tedrekukk harjutab mänguplatsil

Video LK-team

Alutagusel on veel lund piisavalt

 

Teder       Tetrao tetrix

 

Talvisel ajal liikusid tedred avamaastikuga külgnevates kase- ja segapuistutes sest põhitoiduse moodustasid nii kaskede pungad, kui urvad. Päris suurtesse kaasikutesse pole tetredel asja, aga toimetatakse ka sookaasikutest ja puisniitudelt.

Tedred on paigalinnud elutsedes nii mandril, kui meie suurematel saartel. Kuid viimase poole sajandi jooksul on tetrede arvukus vähenenud viis korda - olukord on tegelikult väga halb.

Meile juba saabunud lindudest

Koostas Tiiu Tali, EOÜ ornitofenoloogiliste vaatluste koordinaator: feno@eoy.ee

Foto Arne Ader

Sookurgede paarishüüd

Sookurgede paarishüüd ( www.loodusemees.ee )

Ülevaade meile saabunud linnuliikidest (andmed PlutoFist, seisuga 19.03) enam-vähem saabumise järjekorras.

Veebruaris

Hallhani. Esimest nähti 13.02 ja pärast seda vaatluseid pigem igapäevaselt. Suuremate salkadena alates veebruari lõpust. Suurimad nähtud parv 46 isendit Hausma külas Hiiumaal 17. märtsil (Õie Korell). Kokku 103 vaatlust.

Põldlõoke. Esimene vaatlus 14.02, alates 24.02 on vaatluste arv kasvanud ja olnud igapäevased. Peamiselt on vaatlused Lääne-Eesti rannikutelt ja saartelt, kuid mõned üksikud ka sisemaalt (nt Valga, Võru, Tartu maakondadest). Kokku 323 vaatlust.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.