Fotod Arne Ader

Lepiklill

Harilik lepiklill           Chrysosplenium alternifolium

Lepiklilled õitsevad valgusrikastes ja märgades lodumetsades, allikate läheduses, ojade kaldaaladel, poristel põllupeenardel. Väikese ja hapra juurestikuga taimed saavad hästi areneda kevadiselt niisketel ning huumuserikastel muldadel.

Omapärase väljanägemisega, aga kohati kuni viieteist sentimeetriseks sirguv õitseja, värvuselt hele-kollakasroheline. Lehedki samas toonis, moodustades ümber õisiku kena krae, mis omakorda lehtedele ehk kõrglehtedele toetub. Kõrglehed on lihavad ja täksiliste servadega.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Toomingas

Mu aianurgas on üks toomepuu, ta on küll vaid mu käevarre jämedune, aga käin temaga igal hommikul rääkimas.

Ma ootan. Ootan tema õite puhkemist. Alles oli aeg, kus pungasoomuste vahelt viskusid välja esimesed rohelised lehekesed, kolm päeva tagasi hakkasid sellest leherosetist välja venima pikad õisikuvarred. Täna panin nina päris selle veel puhkemata õiekobara vastu ja lugesin. Lugesin ära. Mõne päeva pärast puhkevad mu toomingal 15-õielised valged õiekobarad.

Oh seda lõhnapidu, mis siis aeda saabub. Enamasti tirin ma tooli toominga alla ja naudin seda hetke.

Kuni toomingalt hakkab sadama valget õielund.

Vaata filmi:

https://arhiiv.err.ee/vaata/tutkad

„Tutkaid“ filmisime peamiselt Matsalu lageda peal ning Puise poolsaare lähedastel laidudel. Sel ajal oli tutkaid veel suhteliselt palju. Praegu on nad jäänud nii väheseks, et pesitsemas pole ma neid enam tükk aega näinud. Muidugi on ka nende mängu nägemine muutunud vaid väga erakordseks võimaluseks“: nii räägib filmi kangelastest autor Rein Maran. Operaatoriks oli lisaks autorile ka Vallo Kepp. Filmi muusika Andres Mustonen.

Foto Arne Ader

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Ninasarviklind (Buceros rhinoceros), aga ka teised Kagu-Aasia vihmametsade suured sarvlinnud, ei suuda vaatamata võimsale nokale ise pesaõõnsusi rajada. Seepärast vajavad nad pesitsemiseks teiste loomade, näiteks rähnide või maailma väikseima karu malai karu ehk biruangi (Helarctos malayanus) poolt uuristatud puuõõnsusi. Paraku jääb intensiivse metsaraie tõttu pesaõõnsusteks piisavalt suuri puid järjest vähemaks.

Ninasarviklind / foto: AbZahri AbAzizis (wikimedia commons)

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks annab teada
4.05.2018

Metsakaitseühendus alustab RB trassi koristuspäeval terve kuu vältavaid teavitustalguid

Homme (5.05.2018) alustab kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) teavitustalgute kampaaniat, oodates inimesi üle kogu Eesti väljendama oma meelsust kohaliku keskkonnahoiu teemadel. Kampaanias osalejad lähevad üksi või gruppidena mõnda looduskaunisse, hävimisohus, juba hävitatud või isiklikult olulisse paika, teevad endast seal pilti ning jagavad seda sotsiaalmeedias hashtagiga #minaelansiin. Lisada võib ka muid temaatilisi hashtage, samuti on oodatud lühike kirjeldus inimeste eneste lootustest, mõtetest või hirmudest. Kampaania vältab terve maikuu ehk 1. juunini.