Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Kevade kraaksatajad

Foto Arne Ader

Künnivares

Künnivares

 

Künnivares          Corvus frugilegus

 

Alates kahekümnenda sajandi lõpukümnendist tekkisid meile uued, suht varased kevadekuulutajad. Muiste ootasime ikka lõokesi ja kuldnokki…

Koloonialindude tegemistele hästi ei vaadata ja seda täiesti põhjendatult. „Mustakuuemehed“ on  levinud meile veidi ebaühtlaselt: aastakümnete eest riigi ida- ja lõunaosas, aga nüüd leidub Läänemaalgi juba päris arvestatavaid kolooniad, mis pisitasa suurenevad-laienevad ning viimastel aastatel kohtame linde üha sagedamini Põhja-Eestis.

Metsisele sobivate elupaikade tagamine kaitseb ka teisi liike

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Metsis on Eesti aladel elanud vähemalt sama kaua kui inimene. Ta on jändrike mändide ning mustikarikaste 100-aastaste metsamaastike lind, kelle ajalugu Eestis ulatub viimase jääaja järgsesse aega.

Kolmeosalise sarja viimases osas räägib Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorant Eliisa Pass Eesti ühe põlise linnuliigi ning loodussümboli metsise sobilike elupaikade muutumisest ja nende vähenemise põhjustest.

Esimest osa: Saja-aastase Eesti põliste metsade lind – metsis: LINK

Teine osa: Metsise arvukus on sajandi jooksul langenud kogu Euroopas: LINK

VIDEO: Pulmad Siberi külas

Video salvestas ja olukorda kirjeldab Ahto Täpsi

 

Pulmakülalised vaikselt lahkumas

 

Kährik ehk kährikkoer         Nyctereutes procyonoides

 

Juhtus nii, et läksin tööle, aga sattusin kogemata kombel pulma.

Alguses kuulsin metsas imelikke hääli, mida ei osanud alul kellegi konkreetse olevusega seostada. Hääled olid suhteliselt valjud ja tundus, et tulid kolmest suunast.

Kuidas käituda, kui kohtud hundiga?

Kirjutas Peep Männil, www.keskkonnaagentuur.ee

Foto: Sven Zacekwww.zacekfoto.ee

Hunt lumesajus.

Kui näed hunti ning tema Sind märganud ei ole, on tegemist erakordse sündmusega. Naudi hetke ja salvesta seda pildile, kui võimalik. Hundi nägemine on väga harukordne ning saab osaks vaid väga vähestele inimestele, kuna huntide arvukus on väike ja hunt on äärmiselt ettevaatlik loom.

Kui näed hunti ja ka tema sind märkab, põgeneb hunt tavaliselt kiiresti, kuna teab, et tema ainus vaenlane on inimene. Hunt, nagu ka enamus teisi ulukeid usaldab kõige enam oma haistmist. Kui tuul ei vii inimese lõhna hundini, ei pruugi ta oma teisi meeli uskuda ning võib inimesega kohtudes jääda äraootavale seisukohale.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.