Nädal metsas. Pajuharakas.
Karge ja ilus nädal seljataga. Loodus on sellise mõõduka külmaga harjunud, kuid ega nemadki pääse soojemate talvede ärahellitamisest. Suuremat kössitamist aga külmad ei toonud, sest pea kõigil on kerge kevad juba südames. Rajakaameraid vaatama minnes kostis puudeladvast kummalist häält, midagi kajaka ja kanakulli hõigete vahepealset. Ilus selge ja tugev hääl. Varsti kostis sama hääl metsaservast ja järgi juba tuttav kädin. Harakas! Aga kummalises kohas, pole siin harakat kohanud, samuti ei ole haraka muud hääled nii kõlavad.