Kui kirglikuks võivad asjad minna ilveste jooksuajal, näeme fotolt, kus täiesti metsik isailves patseerib Elistvere loomapargi jalgradadel. Seal elab üks huvitav emailves.
Et kuulda aga ilvese pulmalaulu, tasub endalgi märtsiööl Elistvere loomapargi poole sammud seada või vaadata-kuulata looduskalendri Elistvere ilvesekaamerat – äkki näkkab.
Foto: Elle Mäerand
EOÜ annab teada
Margus Ots
Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu valis EOÜ juhatajaks Margus Otsa, kes asub tööle 1. märtsil. Üle 30 aasta lindudega tegelenud Margus Otsal on pikaajaline kogemus mitmete organisatsioonide ülesehitamisel, arendamisel ja juhtimisel.
"Ornitoloogiaühingu eesmärkide saavutamiseks lindude tutvustamisel, uurimisel ja kaitsmisel pean oluliseks tihedat koostööd teiste organisatsioonidega Eestis ja välismaal ning linnuhuviliste aktiivset kaasamist ühingu tegemistesse,“ ütles Margus Ots.
Margus Ots on lõpetanud Tartu ülikooli loomaökoloogina. Ta on olnud aastaid ornitoloogiaühingu nõukogu liige, sh nõukogu esimees ning omab seetõttu head ülevaadet Eesti Ornitoloogiaühingu senisest arengust ja tegevustest.
Kirjeldab Aivar Leito
Foto Jose A. Román
Sookurg „Loode“ (keskel) talvekorteris Hispaanias
20.veebruari ennelõunal alustas kevadrännet eelmisel suvel Sõrves Saaremaal suure pojana püütud ja saatjaga märgistatud sookurg „Loode“.
Talve veetis ta Extramadura maakonnas Lääne-Hispaanias. Esimese rändehüppega jõudis ta 24. veebruari õhtul Laguna de Gallocanta tuntud rändepeatuspaika mida ka meil pesitsevad kured nii kevadel, kui sügisel kasutavad.
Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Ehkki lõunapoolse levilaga tamme-kirjurähni (Dendrocopos medius) pesitsemine Eestis leidis kinnitust alles 2000. aastal Räpina mõisapargis, on ta paarikümne aastaga muutunud suhteliselt tavaliseks vanade parkide ja lehtmetsade haudelinnuks. Tamme-kirjurähni arvukuseks hinnati aastatel 2008-2012 100-300 paari, kuid kuna vaatluste arv on üle kogu Mandri-Eesti järjest kasvanud, võib neid praeguseks Eestis pesitseda palju rohkem.
Rebased on jätkuvalt aktiivsed. Ka kaamerapildis mitmed loomad. Jooksuaja kerge hajevilolek on märgata, märgistatakse ise ja nuusutatakse teiste märgistusi. Lisaks viljale on lume all ka väike hunnik leiba. Leivad olid kitsedele mõeldud, kuid näivad hoopis rebastele mokka mööda olevat. Ja siis tuleb ilves, videos 7:18 peal. Metsakiisu ei viida aega, ei nuusuta platsil olevaid jälgi ega midagi. Kerge aeglustus ja pilk vasakule reedab aga teised plaanid. Nimelt on just selles suunas paarikümne meetri kaugusel metskitsede viimase aja meelispaik, kus taliviljaorast välja kraapimas käiakse.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Videod
Toimetab Marek Vahula
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
