Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Metsamajanduse tulemusena on maastik ja sellega koos paljudele linnuliikidele sobilikud pesitsuspaigad oluliselt muutunud. Metsise meeliselupaikadeks ja ka mänguplatsideks, kus varakevadeti toimuvatel mängudel valivad metsisekanad endale meelepärase kuke, on vanad männikud. Mänguplatsi lähedusse maapinnale männi jalamile või kuuse maadligi laskuvate okste varju teevad kanad pärast paaritumist pesa. Kuna maapinnal asuv pesa ahvatleb kiskjaid, võib metsise edukust mõjutada pesarüüstajate kõrge arvukus.

Pildistas ja kirjutas Merike Puskar

Pildistatud 15. veebruaril Saaremaal, Kuressaares, täpsem asukoht Kudjape

Meil on esimesed kellukesed pistnud pead mullast välja, olgugi, et lund veel igal pool.

Uurisin tuttavate käest, kuidas Tallinnas lood, aga pole veel kellelgi kellukesi välja tulnud ka mitte päikesepoolsete majaseina ääres.

Vaatepilt valmistas palju rõõmu nii meile, kui sõpradele.

Ilmateenistuse lumeolude kaart:

Pildistas ja mõtiskles Kaisa Berg

Piltidel on 1,8 meetri pikkune mees. Statistiliselt loetakse metsaks maa-ala, kus kasvavad vähemalt 1,3 meetrised puud piisava tihedusega. Seega, piltidel on kujutatud meest metsas. Iseasi, kas mees ise samamoodi arvab. 

Tema arvab hoopis, et mets tähendab kohta, kus ta saab pea kuklasse ajada, et puulatvu vaadata, ning aeg-ajalt kükitada, et seeni või mustikaid korvi panna. Piltidel kujutatud paikades ei saa kumbagi veel niipea teha. Kuused, männid ja haavad kasvavad keskmiselt 25-40 meetri kõrguseks. Selle kõrguseni jõudmine võtab veel aega. 

SA Eestimaa Looduse Fond annab teada

Foto Arne Ader

Talvituvad tiigilendlased. Piusa koobastik

Eestimaa Looduse Fond asub tiigilendlaste talvitustingimusi parandama ning koostöös Eesti Loodusmuuseumiga nahkhiiri ja nende eluviisi laiemalt tutvustama. Loodusesõbrad saavad nahkhiiri aidata talgutel kaasa lüües ning talvituspaikades nahkhiiri mitte häirides.