Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Musträstaid näeb aias enamasti juba varahommikuti hämaras, mil nad põõsastelt ja puudelt varisenud marju ja õunu, aga ka toidumajalt maha pudenenud seemneid või rasvapallide tükikesi otsivad.

Musträsta isaslind on süsimust, vaid nokk ja silmarõngas on kollased. Noorlindude nokk muutub kollaseks alles teisel eluaastal. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Fotod Arne Ader

Ohakalinnud

Ohakalind        Carduelis carduelis

Lumi tuli maha ning linnudki muutusid nähtavamaks. Osad linnusalkadest toituvad lumest turritavatel püstistel umbrohtudel, teised sügisese suurvee tõttu koristamata jäänud vilja- või kaunviljapõldudel, keegi puudel või põõsastel.

Ohakalindudest talvitujaid jääb meile mõnekümne tuhande ringis, aga see oleneb juba, kui karmiks talv kätte võib minna.

Seltsivad ohakalinnud liiguvad toiduotsinguil ringi nii väikeste salkade, kui kuni poolesajaste seltsingutena.

Kirjutas, video salvestas ja pildistas Aarne Vesi 

Kakerdaja raba sõtka pesakastide lugu sai alguse juba siis, kui järve ääres veel laudtee lõhnagi polnud. Esimesed pesakastid pani sinna üks Alavere kooli õpetaja kuskil 1960/1970-ndate paiku. 

2010-ks aastaks oli viiest kastist napilt kasutuskõlbulikud veel ainult kaks. Kuna sel ajal oli Kakerdaja võrreldes tänasega veel suhteliselt rahulik paik, otsustasin sõtkastele uued kodud teha. 

Huviline saab parema ülevaate koos mõne pildiga minu fotoblogist: http://aarnevesi.blogspot.com.ee/2010/11/

Eestimaa Looduse Fond annab teada

ELFi noore looduskaitsja auhinna pälvis TÜ teadur Virve Sõber

Tartu Ülikooli teadur Virve Sõber paistis möödunud aastal silma oma vabatahtliku panusega planeeritava puidurafineerimistehase keskkonna- ning sotsiaalmajanduslike mõjude käsitlemisel. Tegemist on ühiskondlikult olulise küsimusega, mis vajab põhjalikku avalikku arutelu.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude söögimaja on täidetud päevalilleseemnetega, toidupallid ripuvad ahvatlevalt. Tihased kõõluvad sireliokstel ja ei suuda otsustada, kas söösta äsja üles riputatud läikivasse plastmassist söögimajja saagi järele. Eile seda ju polnud – väga hästi võib tegu olla ka lõksuga… .

See, kuidas üks või teine indiviid ohtlikku olukorda tajub, on väga erinev. Mõju avaldavad nii varasemad kogemused (näiteks kohtumine raudkulliga), keskkond (varjumisvõimaluste olemasolu) kui ka geenid. Mitmeid olulisi käitumistunnuseid mõjutab SERTgeen, mis on seotud hormooni serotoniin transpordiga. Kui inimese puhul on selle geeni mõju impulsiivsetele otsustele, ärevuskäitumisele ning motivatsiooni kujunemisele teada, siis mõju teiste liikide käitumisele on SERT geenipiirkonna puhul vähe uuritud.