Ehtsad põhjamaa viljad
Rootsi kukits Cornus suecica
Rootsi kukits on arktiline taim. Meil kasvab kukits vaid Põhja-Eesti saartel, kohati ka rannikul ning ka Hiiumaalt võib teda leida ehk nimetatud kasvukohad ongi taime leviku lõunapiiril.
Rootsi kukits Cornus suecica
Rootsi kukits on arktiline taim. Meil kasvab kukits vaid Põhja-Eesti saartel, kohati ka rannikul ning ka Hiiumaalt võib teda leida ehk nimetatud kasvukohad ongi taime leviku lõunapiiril.
Harilik mustikas Vaccinum myrtillus
Sinikas Vaccinum uliginosum
Loode-Eestis on marjametsades on selline seis, et marjade küpsemine jääb tavalisest hilisemaks.
Kirjutas ja pildistas Kristel Vilbaste
Võnnu
Vahel on hea, kui poliitikud mingi segaduse kokku keeravad. Alkoholiaktsiisi tõus pani meid sagedamini mõtlema oma naaberrahvale lätlastele. Ja isegi need, kes grammigi viina ei joo on vist sel suvel Lätis ära käinud.
Kõige naljakam ongi see, et olen sel suvel käinud kahel korral Lätis ja sugugi mitte viirarallil, vaid vaatamas meie naabrite kaunist loodust ja otsimas oma pere juuri.
Minu eelmised käigud Lätti on olnud vaid pimeduses autokompuutri järgi Riia lennujaama, traataedadega kõledale asfaltväljakule ja sealt betoonmajja. Ja lennukiga õhku tõustes rääkides ikka lapsele jälle seda lugu “Tahad Riia linna näha...”.
Keskkonnaministeerium plaanib kiirkorras vastu võtta määruse muudatust, mis võimaldaks teha kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndites sanitaarraie nime all lageraiet, mis kaitsealadel on reeglina keelatud. Kaitsealade elurikkust tõsiselt ohustavat eelnõu ei ole saadetud kooskõlastamiseks ühelegi huvigrupile. Keskkonnaühendused soovitavad ministeeriumil muudatustest loobuda.
Plaanitav määruse muudatus võimaldaks teha näiteks tormi tagajärjel kahjustada saanud kaitsealuses metsas kergekäeliselt lageraie, väites, et tegemist on sanitaarraiega. Nõnda võib oluliselt kahjustada kaitsealust objekti ning metsa bioloogilist mitmekesisust.
Admiral Vanessa atalanta
Eile pealelõunal veel isaslind Karli kohalolekul külastas kurepesa admiral, aga see liblikas on juba meil ilmavalgust näinute põlvkonnast.
Rändurliblikad saabuvad meile tavapäraselt, kas mais või juunis.
Kui kõik hästi läheb, leitakse omale ka kohale jõudnud vastassugupool ja seejärel juba muneb emasliblikas koerliblikate kombel munad kõrve- või raudnõgesele (kirjanduse andmetel on võimalik, et ka teistele taimedele).
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.