Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Vaibla linnujaamas rõngastati 30 aastat tagasi esimene lind

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Vaibla linnujaamas said esimesed linnud rõnga jalga 29. juulil 1987. Esimesteks rõngastatud lindudeks olid aed-põõsalind, pruunselg-põõsalind ja kõrkja-roolind.

Väljavõte

Väljavõte Vaibla linnujaama välipäeviku esimesest lehest 29.07.1987. Kõige esimene rõngastatud lind oli noor (1a) aed-põõsalind, kes sai jalga rõnga koodiga 1085083. Rasvavarusid tal ei olnud (T0), tiivapikkuseks mõõdeti 77 mm ning lind kaalus 20 grammi. Kirja pandi ka võrgu number 1 ning rõngastamise kellaaeg 13.15.

Linnuvaatleja määramisvõistluse 4. vooru tulemused

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja määramisvõistluse 4. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 57, kellest algajaid 35 ja edasijõudnuid 22. Kõigile viiele küsimusele vastasid algajatest õigesti 5 ja edasijõudnutest 10 osalejat. Nelja vooru järel juhib edetabelit algajate hulgas Maia Mikk siiani maksimaalse võimaliku 20 punktiga ning edasijõudnutest Urmas Männik 19 punktiga.

Neljanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: algajad ja edasijõudnud.

Endla matkarada - retk läbi labori rappa

Lugu ja visuaal Kaido Einamawww.reisijutud.com

Endla matkarada on tegelikult natuke eksitav nimi, aga nii on see rahvale kõige paremini selgeks saanud. Tegelikult mõeldakse selle all pigem Männikjärve matkarada, mis algab Toomalt, looduskaitseala keskuse juurest ja teeb tiiru ümber Männikjärve raba. Endla raba on hoopis natuke eemal lääne pool, kuhu pääsemine on raske ja Endla järve matkarada (8 km) algab hoopis Kärdest, kuid lõpuosas kulgeb mööda sedasama Männikjärve rada. 

LUGEJAKIRI ja VIDEO

Video salvestas ja mõtiskles Mati Sepp

Käin peaaegu igal õhtul sokkusid vaatlemas, et vähekesegi ümbruskonnas (salaküttise osas) vähemalt seniks kuni metskitsedel jooksuaeg vaibub. Lisaks sellele on hea looduses viibida ning elu üle mõtiskleda.

Üks lootustandev uudis salaküttide tegevuse suhtes tuli Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehelt ( www.ejs.ee ). EJS küll ei räägi otseselt sõnakestki salaküttimise probleemist, aga EJS tajub survet metskitsedele. Uudis selline: „Tulevikus peavad hakkama jahipiirkonnad iga kuu esitama kütitud suurulukite andmeid“. Esimese hooga ei ütle see uudis suurt midagi, aga seletaksin asja lahti.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.