Ekraanitõmmis Jenny, LK foorumist

Kalakotkas         Pandion haliaetus

Täna, homme saavad kotkapojad kahekümne päevasteks. Koorumise aeg oli neil 7. ja 8. juunil.

Paari nädala eest võideldi nii söögi, kui neid toitva emaslind Irma tähelepanu eest, tänaseks saadakse päris kenasti omavahel läbi. Söögiga suudab senini varustada kogu perekonda isaslind Ivo ja hästi varustab.

P.S.

Homme, kui ilma on (ilmateade lubab kuiva ilma) rõngastatakse päevasel ajal must-toonekure pojad. See on huvilistele teadmiseks.

Sõstrataelik

 

Sõstrataelik     Phylloporia ribis

Vanade sõstra- ja tikripõõsaste alusel kasvab vahel kaneelpruuni viljakehaga seen: see on puidulagundaja sõstrataelik. Kuna lähema kuu jooksul on inimestel sõstrapõõsaste juures keskmisest rohkem askeldamist, kutsume üles seda seent märkama – ja selle esinemistest teatama.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Hulgakesi koos toitudes on lindudel kergem kiskjaid märgata. Kuna aga koos olles suureneb isendite- ja liikidevaheline konkurents, peaksid salga moodustumiseks konkurentsist tingitud negatiivsed mõjud olema väiksemad saadavatest hüvedest. Seepärast koonduvad salkadesse fülogeneetiliselt kaugemas suguluses olevad liigid, kes küll jagavad elupaika, kuid mitte toitu. Kui liikide nii-öelda koostöö tulemusena ei kasva konkurents, vaid suureneb kasu, peaksid salgad koosnema lähedasemas suguluses olevatest liikidest.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Kuldvihmal on rohkesti õisikuid

Nädala esimene päev oli veel südasuviselt soe – ööpäeva keskmine õhutemperatuur 17,4 °C, päevane õhutemperatuur tõusis ligi 22 kraadini.

Edasi ilm jahenes, hakkas sadama ja külmatunnet süvendas tugev tuul. Teisipäevast neljapäevani ulatusid maksimaalsed tuuleiilid siin kandis 15...17 m/s, mis murdis oksi, sasis tihedat ja kõrgeks kasvanud heina, vajutas talirüpsipõllul taimed kaldu ja madalamaks.

Päikeseloojangud olid sageli värvilised

Kirjeldus ja video Mati Sepp

Video: LINK

Kodu uksest välja astudes ei tea Me kunagi mitut varblast oksal näeme või kas üldsegi kuuleme ööbikut põõsastiku vahel laksutamas, aga sügaval sisimas on Meil alati soov, kui sattume mõnele metsa teele sõitma ,et võiksime kohata karu. Kuid olgem ausad isegi Eesti karude kasvava populatsiooni juures on pea võimatu karusid kohata. Põhjus on väga lihtne, karud teadlikult väldivad inimestega kontakte ja on harvad juhused ,kui karu pole suutnud inimest välja peilida ja sellistel harvadel juhtudel on võimalik karudega kokku saada. Nii juhtus minugagi, jaanipäeval nägin emakaru koos kahe pojaga , siis nüüd nägin üksikut noort karu, keda videos näha.