Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Hea aeg valge-toonekure poegade ülelugemiseks

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Tartumaal Haaslava külas olevas valge-toonekure pesas on sel aastal 2 poega. 19.06.2017 / foto: Margus Ots

Valge-toonekurgede pesades ajavad juba suhteliselt suured pojad ennast jalgadele püsti ning seega saab pojad hõlpsasti üle lugeda.

Eesti Ornitoloogiaühing on valge-toonekure pesade kaardistamiseks loonud lihtsa kaardirakenduse: www.eoy.ee/valgetoonekurg. Kaardirakendus võimaldab pesa kohta täpsustuvaid pesitsusandmeid järjest juurde lisada. Näiteks saab praegu pesades olevate poegade arvule juuli lõpus või augustis juurde lisada lennuvõimestunud poegade arvu.

Nädal metsas. Sokud hauguvad.

Avapilt
metskits
Sisu

Keset õitemeres aasa tõusis kits üles ja kalpsas metsa poole. Üksi, lähiümbruses talle maas ei olnud. Seega on talled niivõrd väikesed, et emale veel ei järgne. Kits hoiab neid varjulises kohas peidus ja käib seal aeg-ajalt imetamas. Vahepealse aja veedab emasloom rohtu nosides ja eemal pikutades puhates. 

 

MINU METS: mets kaitseb metsaasukaid

Kirjutas Rein Kuresoo

Fotod Arne Ader

Abruka salumets

Abruka salumets

Praegune metsaseadus ei sea raietele mingeid ajalisi piiranguid ja saed laulavad suvelgi lindudest üle. Ometi peaks teise karmi kirjatähe - kaitstavate loodusobjektide seaduse - järgi iga metsalinnu pesa hävitamine olema karistatav. Ju loodetakse, et metsamehe südametunnistus ei luba aprillist juulini puid langetada.

Rähnide pesaõõnsusi kasutab ka üliharuldane lendorav. Selle öise eluviisiga loomakese elluiäämine sõltub täielikult metsaomaniku tähelepanuvõimest ja südametunnistusest.

Kalendrisuvi

Foto Arne Ader

Juuniöine Pühajärv. Otepää

Juuniöine Pühajärv. Otepää

Põhjapoolkeral jääb pööripäev alati 20. või 21. juunile: toimub nn päikeseseisak ehk sel ajal on Maa telg kõige enam Päikese poole kaldu.

Täheteadlaste rehkenduste järgi algab kalendrisuvi 21. juunil, kell 7.25.

Muinaseestlastele oli pööripäev ehk leedopüha koos leedotulega äärmiselt märgiline. Jaanipäeva nimi ning tähistamine võeti omaks tasahilju ja sunniliselt alles peale ristisõdijate Liivimaale saabumist.

„Liiwimaa kroonikas“ , aastal 1578, märgib kroonikakirjutaja Balthasar Russow eestlaste kommet pööripäeval tuletegemisega leedopüha tähistada, et selle asemel Jaanipäeval kirikus käia.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.