Emaslinnu stress enne munemist mõjutab linnupoegade elu
Autor Marko Mägi on Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur
Elusorganismide kasv, areng ja edasine käitumine sõltuvad nii keskkonnast kui ka isendi füsioloogilisest seisundist, millest viimase puhul mängivad olulist rolli erinevad hormoonid. Näiteks emade stress (mh toidupuudus) mõjub lootele negatiivselt ja võib mõjutada järglaste edasist elu. Lühiajalise ehk akuutse stressi, näiteks pesa läheduses toimuva raie või kiskja rünnaku korral muutub kiiresti nii isendi käitumine kui ka füsioloogia. Munemisperioodil toimuvate erinevate häiringute tulemusel võib emaslinnus küpsevatesse munadesse sattuda tavapärasest suuremal hulgal stressihormoone, mille taseme tõus organismis kiirendab muutustega kohanemist. Pärast häiringu lõppu hormoonide tase aga langeb ning taastub organismi normaalne toimimine.