Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Võõras noorlind pesal toimetamas

Merikotkas      Haliaeëtus albicilla

Tegemist on noore merikotkapaariga keda on üksikult kaamera ümber tiirutamas näha olnud mitmetel päevadel.

Loodame, et ei tule Eve ja Eeriku pesitsuse segamist ja noor paar asub päris oma pesa ehitustele, mida tuleval aastal pesitsemiseks kasutada sest siis peaksiid nad olema juba täisikka jõudnud.

Kommentaar Leo Filippov, videoseriaali „Eesti metsa tulevik?“ viiendale osale

Metsaseriaali V osa on mõtiskleva alatooniga, sest on näha, millised on tagajärjed sellele, kui metsades toimub (lage)raietega midagi väga valesti.

Ökoloogidel, zooloogidel ja loomasõpradel on sellise olukorra põhjused teada ja selged.

Paraku ei ole teada, kes vastutab selliste olukordade tekkimise eest?

Selles osas on näha ja kuulda praegu Eestis ettetulev haruldane olukord, kus vallavanem hoiab kohalikus metsasõjas oma rahva poole, mitte aga ...

Keskkonnaamet teavitab

Majaomanike ja lindude-loomade vahelisi konflikte aitab ennetada õigeaegne tegutsemine

Keskkonnaamet tuletab kõigile majaomanikele ja korteriühistutele meelde, et praegu on viimane aeg hinnata ja vajadusel ennetada kevad-suviseid konflikte seoses lindude-loomade pesitsus- ja sigimispaikadega hoonetes.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Pisimudil

Rekord nr. 270        Väikseim kala

Pisimudil         Pomatoschistus microps

Pisimudil elutseb meil nii Soome, kui Liivi lahes. Kalakeste pikkus ulatud kolme ja poole sentimeetrini, kaal ainult veerand grammi. Märgata võime pisimudilaid toimetamas liivastel ja madalatel rannikualadel. 

Loe mudilatest kaldavees: LINK

Fotod Arne Ader

Hallhaned rannaniidul. Matsalu (www.loodusemees.ee )

Hallhani ehk roohani       Anser anser

Kalendri järgi hilistalvine, aga rändlindudele varakevadine ränne jääb hallhanede puhul suhteliselt vähemärgatavaks sest saabutakse väikestes salkades ja vahel suisa paaridena.

Tähelepanelikke ja ettevaatlikuid hallhanesid kohtame juba läänerannikul, sisemaale satuvad nad harvemini. Toitutakse orasepõldudele, heina- või rannakarjamaadele, aga ikka maapinnal, harvemini vees.