Kirjutas ja pildistas Jaanus Aua, www.linnuvaatleja.ee

Sel suvel õnnestus Eesti mitmes paigas panna rõngad jalga öösorridele – ikka selleks, et järgnevatel aastatel nende liikumiste kohta rohkem teavet koguda. Öösorride püüdmine ei ole kerge, kuna nimele kohaselt on sorrid aktiivsed öösel sõltudes aga samuti nii ilmast kui ka kuuseisust. Linnuvaatleja toob Teieni ornitoloogi Jaanus Aua meenutused tänavusuvisest öösorripüügist.

Öösorr / foto: Dûrzan cîrano (wikimedia commons)

22.07.2020

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Sel sügisel see siis juhtus, et minu kodukoha lähedusse ilmusid lusitaania teeteod. Ja kuigi ma olin juba pikemat aega jälginud, kuidas teated Tartu ümbrusest lõõga aina koomale tõmbavad, tuli see ikka ehmatusena.

Suured kakakarva volaskid asfaldil liikumas, üks laiaksastutu lebas ka mitu õhtut maas ja kohe ilmusid tema sugulased ja vennad teda endale kõhtu manustama. Muidugi, ma ei tea, kuipalju on nendel juttudel alust, et Euroopas lusitaanlased ka pesas olevaid väikseid linnupoegi nahka panevad, aga õudne tundub see küll.

Terviseameti teavitus, www.terviseamet.ee

Elektronmikroskoobi foto VikipeediA

SARS-CoV-2 kujutis elektronmikroskoobis vaadatuna

Hea Eesti inimene!

Edastame kõige olulisema info koroonaviiruse kohta.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktis haigestunud inimesega. Viiruse peamised sümptomid on peavalu, ninakinnisus, köha, väsimus, lihasvalu, nohu, kurguvalu ja palavik. Raskematel juhtudel võivad tekkida hingamisraskused, rindkere valud, häired kõnes ja liigutustes.

Keskkonnaamet annab teada

Kalade kuderände õnnestumiseks tuleb omanikel paise ja kalapääse hooldada

Oktoober ja november on rändekaladele kudeaeg – lõhe, meriforell, jõeforell ja jõesilm tulevad praegu jõgedesse sünnikoelmutele kudema. Paisud ja hooldamata kalapääsud on aga siirdekaladele takistuseks. Seetõttu tuleb paisuomanikel rajatisi hooldada ning ummistunud kalapääsud puhastada.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Ilmaandmed Keskkonnaagentuuri spetsialistidelt: Külli Loodla, Ain Kallis ja Anna Põrh

Foto VikipeediA, Võru linn

Rekord nr. 207        Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur

Õhutemperatuuri absoluutne maksimumiks on mõõdetud 35,6 ˚C ja seda 11. augustil 1992. aastal Võrus. Augustis valitses südasuvine soojus. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis 11. augustil kõikjal Mandri-Eestis +30 kraadi piirile, vaid saartel jäi maksimaalne õhutemperatuur alla +30 kraadi. Võrus tõusis termomeetri näit +35,6 kraadini (registreeritud kell 12 UTC, 3 tunni maksimum).