Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Eesti on must-toonekure (Ciconia nigra) levila põhjapiiriks. Paraku on nende arvukus Eestis, aga ka Lätis ja Leedus, langemas: kui 1990. aastatel hõivasid must-toonekured Eestis 100–120 pesitsusterritooriumit, siis tänaseks on neid alasid poole vähem. Lääne-Euroopas, kust liik taandus möödunud sajandi esimesel poolel, on populatsioon tänaseks taastumas, kuid liigi põhilevilas Ida-Euroopas on arvukus jällegi langemas.

Kuigi must-toonekurg on pelglik liik, kelle pesitsust ei ole võimalik seetõttu ka vahetult jälgida, selgitasid Eesti Maaülikooli teadlased koostöös Kotkaklubiga Eesti must-toonekurgede vähenemise põhjusi veebi- ja rajakaamerate abil.

Fantaasiana tunduv, kuid siiski reaalne juhtum elust: drooniga toidetud kaeluskotka poeg läks täna oma esimesele lennule

Вести – Ynet

Avaldatud: 28.07.2017, 17:12

Link venekeelsele originaalile: https://www.vesty.co.il/main/article/SJUNPjaew

Israeli lõunaosas asuvas Negevi piirkonnas kaotas kaeluskotaka poeg õnnetus vahejuhtumis oma ema. Kõrgel mäe orvas asuvas pesas oleks kotkapoeg nälga jäänud, sest kuigi isaslind jätkas poja toitmist, ei oleks sellest piisanud poja lennuvõimeni kasvatamiseks. Kohalikud ornitoloogid võtsid ohjad enda kätte ja leidis originaalse lahenduse ning 28. juulil, 136 päeva peale koorumist tõusis kotkapoeg oma kõrgest pesast esmakordselt lendu.         

Foto Arne Ader

Kurista palo ristimänd ( www.loodusemees.ee )

Meie ristimetsade raied Kagu-Eestis soovitakse peatada, sest ristimetsadel on rahvuskultuuris pikk ajalugu.

"2016. aasta Eesti kaardirakendusele oli kantud ja üle vaadatud enam-vähem 22 ristimetsa sellist metsatukka, kuhu kohalik rahvas on viimased tinglikult 100 aastat neid riste lõiganud. Sellest on praeguseks säilinud põhimõtteliselt kaheksa," rääkis looduslike pühapaikade ekspertnõukogu esimees, Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur Marju Kõivupuu ERR-ile.

Osaliselt on hävinud kaheksa ja täielikult on hävinud kuus ristimetsa ja seda sisuliselt nelja aasta jooksul.

Foto Kalle Rahu

Tähistaevas

Perseiidide meteoorivool ehk tähesaju kõrgaeg  jääb igal aastal 11. ja 14. augusti vahele.

Oleme tähesajust varematel aastatel põhjalikumalt kirjutanud ja täna saame soovitada, kuidas vaadelda, kui ilm vähegi lubab. Valgusreostusega aladel ei pruugi Sa perseiidide meteoorivoolu märgata.

Otsi pimeduse saabudes ülesse põhjanael ja uuri taevalaotust tähelepanelikumalt. Esimese perseiidi märkamine võib tunduda vaid põgusa sähvatusena, kuid silmad harjuvad päris ruttu atmosfääri jõudnud perseiidide süttimisi märkama.

Kuidas vaadelda? Säti ennast vaatama veidi ida suunaliselt ehk umbes 35 kraadi põhjasuunast ida poole ja suuna pilk horisondilt umbes 30-40 kraadi kõrgemale.

Pildistas Vello Keppart

Õitsev harilik seenlill

Harilik seenlill       Monotropa hypopitys

Marju- ja seenelisi käib metsades juba rohkesti. Mustikad ja sinikad on korjekõlbulikud, pohladel päiksepoolne külg punetab, puravike „esimene laine“ jäi kohati juulisse, kukeseeni on ehk seeneaeg tulekul.

Seenlilli võime märgata nii kuivades kuusikutes, kui männikutes, kuid ka liivamaadel, kus puid ei pruugi kasvada.