Veebikaamera pilt Sova ja video Liz, LK foorumist

Kanakulli rünnak, saagiks üks kalakotka poegadest

Kanakull      Accipiter gentilis

Tänahommikuse rünnaku ajal viis kanakull ühe pesapoja. Kanakullide kimbutamist sai see pesa tunda ka möödunud aastal ja pesaümbruses tiirutamas on kanakulle nähtud kevadest saadik, kui vanalinnud on alarmeerivalt häälitsenud.

ELF korraldab

Pildistas Laura Oro

Niitmistalgud

Sel suvel ootab Eestimaa Looduse Fond (ELF) maaelu ja pärandkultuuri huvilisi kümmekonnale pärandkultuuri tutvustavale niitmistalgule Setomaast Tallinnani. Erinevates paikades üle Eesti toimuvatel üritustel õpitakse vikatit käsitsema ja vikatiga niitma, viiakse läbi töötube nii suurtele, kui väikestele.

Uus raamat

Kui peaksite minema õue, et üles otsida kõige-kõige tavalisem taim, siis märkaksite kohe, et tavalist pole olemas. Iga puu on eriline, iga lill kaunitar, iga lind lauluvirtuoos ja iga liblikas loodusepärl. Tavalist pole olemas, ilu ja erilisus on vaataja silmades.

Ja mida lähemalt me ümbritsevat tundma õpime, seda kodusemaks kogu ümbritsev muutub. Väike võilill võidab südame oma kullakahuse peaga, lehelinnusirts kevadet äratava lauluga. Iga kaunitari ilu seisneb vaid selles, kui sügavalt me oma südame avame. Armastuseks looduse vastu.

Ilmus EOÜ teadusajakiri

Ajakirjast Hirundo saab lugeda ülevaadet sügisrändest Põõsaspeal ning haraka pesamaterjalist

Ornitoloogiaühingu teadusajakirja Hirundo selle aasta esimesest numbrist saab lugeda sügisrändest Põõsaspeal 2019. aastal ning uurimust haraka pesamaterjalist.

Margus Ellermaa ja Andreas Lindeni artiklis antakse ülevaade sügisrändeaegsest lindude loendusest Põõsaspea neemel aastal 2019. Artiklis käsitletakse põhjalikumalt nende liikide rännet, kes moodustavad Loode-Euroopa populatsioonidest olulise osa või kellel kogunes piisavalt informatsiooni noorte osakaalu kohta.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Vanemate hool ning nooruses kogetu võivad mõjutada tulevast elu, näiteks oskust lahendada konflikte, edastada teavet või võimalusi pääseda ligi ressursile; seda nii inimestel kui ka loomadel. Loomade käitumist uuritakse sageli inimese kasvatatud isenditel, kuid kui selliste isendite areng ja käitumine erineb looduses kasvanud liigikaaslaste omast, ei ole nende uuringute järeldused üldistatavad ning kehtivadki halvemal juhul ainult tehistingimustes. Siiski on teadmised inimese kasvatatud isendi võimalikust erinevusest olulised nii lemmik- kui ka koduloomade kasvatamisel, aga ka ohustatud liikide kaitsel tehistingimustes.