Galapagose saarestik inimasustati püsivalt 19. sajandi alguses ning alates sellest on linnastumine ja saartele toodud kassid kohaliku loomastiku käekäiku mõjutanud mitmel saarel. Preagu leidub kasse vähemalt neljal saarel, kus nad on ohuks elurikkusele. Edukamad liigid on suutnud uue kiskjaga kohaneda, õppides neid vältima või nende eest õigeaegselt põgenema; mõnedel saartel on sealsetele asukatele abikäe ulatanud aga inimene ning saartelt kassid hävitanud.
Saarestiku looduslikud kiskjad on sealsed maod ja galápagose viu (Buteo galapagoensis). On teada, et kiskja saabumine uude keskkonda võib tingida saakloomade käitumise kiire muutumise, kuid üllatavalt vähe on teada, kuidas muutub saaklooma käitumine kiskja taas kadumisel. Kas isendid muutuvad aja jooksul taas julgemaks?