Keskkonnaamet teavitab

Pilt veebikaamerast Fleur, LK foorumist

Hallhülgepoeg veebikaamera ees

Hüljeste poegemisaeg on kätte jõudnud!

Rannas hülgepoega kohates palume teda mitte tülitada.

Jäävaba talv on seadnud Läänemere hülged väga raskesse olukorda. Et muidu merejääl poegivad emasloomad on sunnitud selleks sobivaid kohti otsima laidudelt ja kaldaala roostikest, võib veebruaris ja märtsis tavapärasest enam rannaaladel kohata hülgepoegi. Ehkki esmapilgul võivad hülgepojad üksiku ja abituna näida, hoiab tegelikult emasloom pojal silma peal. Abituks võib hülgepoja olukorra muuta vaid inimese läbimõtlemata tegevus.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Esimesed päevad peale poegimist on nii emasloomale, kui hülgepojale keerulised. Vanaloomalt nõuab see piisavalt kannatlikkust, et nö „koostöö sujuks“.

Esmalt tuleb ringi liikuv hülgepoeg ülesse leida: selles aitab emaslooma tuttav lõhn ja hülgepoegade häälitsused. Kivisel, kallakuga rannal peaavad mõlemad osapooled leidma mugava asendi, aga kirjeldatu on esimeste sünnijärgsete päevade kohanemine. Mõne päevaga laabub kõik juba iseeneslikult.

Salvestas Fleur, LK foorumist

Videost saab ülevaate, milline on see maalapp Vilsandi rahvuspargis, kuhu igal aastal hallhülged poegima saabuvad, kui Läänemeres pole jääd.

Uudishimutsev uus ilmakodanik. Pildi napsas Timeo, LK foorumist

Video Fleur, LK foorumist

Hülgepoeg ja noor merikotkas

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Vastsündinud hülgepoja kaal jääb kümne, kaheteistkümne kilo ringi ja nad on kaetud hallikasvalge lanuugoga ehk „titekarvaga“.

Hülgemamma imetab poega umbes kolm nädalat ja kirjanduse andmetel kuni kümme korda ööpäevas, seega peaksime täna kaamerapildis nägema ka emaslooma imetamas. Hallhülged on tegusad päevasel ajal.