Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

3. NÄDAL 13.1.2020.- 19.1.2020. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jõgeva Piiri pargi rohetav aas

Möödunud nädala ilmastik talve ei meenutanud.

Lund ei sadanud ja lumikatet ei olnud. Külmakraade esines õhus ainult laupäeva öösel, kui minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti Jõgeva idaservas asuvas ilmajaamas -1,0 °C.

Enam kui viiekraadist soojust registreeriti viiel nädalapäeval, kusjuures maksimaalne õhutemperatuur tõusis kolmapäeva ja neljapäeva vahelisel ööl 8,2 °C. Nii kõrgeid temperatuure pole varem siin kandis jaanuari keskpaigas esinenud. Jaanuari senine maksimaalne õhutemperatuur (Jõgeval 9,6 °C) on registreeritud 10. jaanuaril 2007. aastal.

Nädalavahetusel vaatleme talviseid aialinde

Ornitoloogiaühing innustab osalema

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Sel nädalavahetusel, 24.–26. jaanuaril kutsub ornitoloogiaühing märkama ja vaatlema talviseid aialinde. Olgugi et tavapärast talveilma pole, on oluline vaatluse tulemused esitada ka siis, kui ühtegi lindu ei kohata.

Talvisel aialinnuvaatlusel saab iga huviline kaasa lüüa oma koduaias, lähedal asuvas pargis või mujal. Osalemiseks on vaja vaadelda linde ühe tunni jooksul, üles märkida kõik kohatud linnuliigid ja iga liigi puhul suurim korraga nähtud isendite arv. Oma vaatlustulemused tuleb sisestada hiljemalt 2. veebruariks elektroonilisse ankeeti või saata tavapostiga Eesti Ornitoloogiaühingule.

Kas kogemus aitab krüüslil kliimamuutusega toime tulla?

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee 

Viimaste kümnendite kiirete kliimamuutuste tulemusena on oluliselt muutunud mitmete arktilistel aladel pesitsevate lindude elu, eelkõige nende pesitsusedukus. Kliimamuutuste suurimaid mõjusid näeme arktilistel aladel – aga ka Eestis –, kus lume ja jää sulades on kevad üha varasem. Kuna Arktikas on pesitsemiseks sobilik aeg lühike, sealsetel lindudel suure ajalise surve tõttu vigade parandamiseks aega ei ole – pesitsust tuleb alustada hetkel, mis tagab parimad tingimused järglaste kasvuks ehk suurima toidukülluse perioodil.

VIDEO: meil talvituvatest urvalindudest

Foto Arne Ader

Video Ahto Täpsi

Urvalind

Urvalind ( www.loodusemees.ee )

 

Urvalind         Carduelis flammea

 

Meil urvalinnud tavaliselt ei pesitse, kui mitte arvesse võtta üksikuid juhuslikke pesitsemisi, aga lindude sügisränne algas juba oktoobrikuus.

Meil talvituvad urvalinnud liiguvad ringi enamalt jaolt salkades (rände aegu ka suurtes parvedes) ja nende arvukus on aastati äärmiselt kõikuv. Talilindude toidumajade lähedusse ilmuvad urvalindude salgad alles pakaseliste ilmade saabudes.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.