Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Kanakulli elupaik ( www.loodusemees.ee )

Vaatamata Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjoni liikme saadetud kirjale Riigimetsa Majandamise Keskusele raius RMK Kurgjal suure osa keskkonnaregistris arvel olevast kanakulli pesametsast. RMK juhtkond on asunud meedias oma tegevust õigustama.

Ornitoloogiaühingu röövlinnutöörühm kinnitab, et raie tehti riiklikus registris arvel olevas pesapaigas, kus eelmisel aastal õnnestus kanakullil pojad üles kasvatada. Pesapuu küll säilis, aga raietega hävitati pesast 300 meetri raadiuses asuvast vanast metsast üle poole. Suurtest vanametsaaladest sõltuva liigi jaoks tähendab pesapaigas toimuv ulatuslik lageraie elupaiga kahjustamist.

Foto Arne Ader

Kormoranid bretšal. Põõsaspea neem ( www.loodusemees.ee )

Kormoran ehk karbas        Phalacrocorax carbo

Jaanuari kuul kestab talviste veelindude loendus. Tänavune tormituultega kalendritalv pakub vaatlejatele kindlasti huvitavaid numbreid. Viimase kümnekonna aasta jooksul on meil loenduste aegu talvitunud kuni tuhatkond kormorani.

Kujutate Te ette, et märguvate sulgedega musta sulestikuga (päikese käes roheka metalse läikega) linnud saaksid avamere puhul tõsiste külmakraadidega talvituda?

Foto: Tarmo Mikussaar

Meie arvukaim kena ja graatsiline sõraline. Aastavahetuse paiku hakkasid kasvama täiskasvanud sokkudel sarved

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Kuidas sokkudel ja kitsedel talvisel ajal vahet teha – väljapaistvaid sarvi ju ei ole ning kaalgi sugupooltel enam vähem sarnane? Kuid ollakse koondunud talvekarjadesse, sellisel karjal puudub juht ja noorloomad käituvad vanaloomi silmas pidades.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumine esmaspäev

Nädala algus oli talvine. Esmaspäeva hommikul kattis Jõgeva ümbruses maad 3-4 cm paksune lumekiht. See oli senise talve kõige paksem lumikate ja valmistas inimestele palju rõõmu.

Raudosjastik Jõgeva mõisapargis lumisel hommikul

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee 

Pildistas Marko Mägi

Mitmed loomad kaitsevad end ründajate suunas ärritavaid aineid paisates või ogade ja okastega. See sunnib kiskjat kergemat saaki otsima, kuid lubab ka end kaitsjal põgeneda ohu eest. Põgenemine on levinuim viis kiskja ohvriks pääsemisest, kuid oluline on hinnata riski ning kohandada põgenemist vastavalt oludele – liiga vara pagedes läheb kaotsi aeg, mida saaks kasutada toitumiseks, kaaslase võrgutamiseks, puhkamiseks või territooriumi kaitsmiseks; asjatult pagedes on oht end paljastada kiskjale, kel eelnevalt ründeplaani ei olnud, kuid kes võib soodsat hetke ära kasutada.