Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Linnuvaatleja määramisvõistluse viimase vooru küsimused

Foto Arne Ader

Põhjatihane

Põhjatihane ( www.loodusemees.ee )

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 10. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 30. novembri keskööni.

Küsimused leiab siit:
algajad:   http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019/kumnes-voor-algajad
edasijõudnud:    http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019/kumnes-voor-edasijoudnud 

Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee

Eesti metskurvitsad Euroopa rändekaardil

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

2. osa

Heaks, samas ka huvitavaks ja põnevust lisavaks tavaks on saanud satelliitsaatjatega märgistatud lindudele nimede andmine. Nii kannavad meie 12 metskurvitsat nimesid Jaanus (JAA), Jalutaja (JAL), Orion (ORI), Pegase (PEG), Phenix (PHE), Tääksi (TAA), Mäeküla (MAE), Unakvere (UNA), Cassiopee (CAS), Brouzil (BRO), Baltic (BAL) ja Tallinn (TAL). Seepärast on ka lugudesarja järgmistes osades olevatel rändekaartidel linnud tähistatud 3-täheliste lühendite abil.

Söe arboreetumist ja võõrliikide seemlast

Autor Vello Keppart

Arboreetum on puittaimedest võõrliikide kollektsioon, kus liik on istutatud suuremate (puistutena) või väiksemate gruppidena, et uurida võõrliigi kasvukäiku metsakoosluses.

Nii õpetas Söe arboreetumi rajaja Ülo Erik erinevust dendraariumist, kus liiki esindab sageli vaid üks või mõni puittaim. „Metsanduslikult lootust andvamaid puuliike istutatakse päritolu viisi 40–60 taime rühmiti (muidugi juhul, kui neid niipalju üldse on)“ (Erik 1981: 21). Arboreetumi tähtsusest inimesele on põhjalikult kirjutanud ka Heldur Sander (2002, 2007).

47. NÄDAL 18.11.2019.- 24.11.2019. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Tiit Keppart

Külmakergitus turbal

Nädala algus oli sompus ja soojade ilmadega. Aegajalt sadas uduvihma.

Esmaspäeval ja teisipäeval tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid ligi kaheksa kraadini. Minimaalsed termomeetrinäidud jäid kuni neljapäevani plusspoolele. Teisipäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 5,8 °C, mis ületas viimase 97 aasta keskmist ligi kuue kraadi võrra.

Järgmiste päevade jooksul muutusid ilmad külmemaks ja reedeks langes ööpäeva keskmine õhutemperatuur alla null kraadi. Kuigi päeval mõõdeti esialgu veel plusskraade, tundus ilm harjumatult külmana. Külmatunnet süvendas iiliti 9 m/s puhunud tuul.

Närvilisel rasvatihasel on vähem poegi

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Inimeste erinevad iseloomud on meile mõistetavad – puutume ju iga päev oma kaaslastega kokku. Teades iseloomu, oskame ennustada, kuidas ta erinevates olukordades hakkama saab. Viimastel kümnenditel on teadlased üha enam pööranud tähelepanu ka loomade isiksusele.

Ilmselt olete täheldanud, et igal koeral, kassil või ükskõik, millisel lemmikloomal on oma iseloom. Ka vabas looduses elavate loomade isiksusuuringutest on tänaseks teada, et isiksus on otseselt seotud isendi käitumise ja tema kohasusega. Need tunnused võivad aidata mõista, miks ühed saavad teistest teatud keskkonnas paremini hakkama.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.